Kriisiolukord nõuab rohepöörde kiirendamist

Erki Savisaar, endine keskkonnaminister (Keskerakond)

Kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike sammude puhul peame tunnistama, et kui täna ebamugavatena näivaid valikuid ja mahukaid investeeringuid ei tehta, võib homme olla valikuid oluliselt vähem ja tulevaste põlvkondade kanda jäävad kulud saavad olema palju kõrgemad. Rohepööre on lahendus ja võimalus konkurentsivõime tõstmiseks.

Rohepööre hõlmab endas innovatsiooni kõigis eluvaldkondades ning puudutab otseselt kõiki inimesi, meie elukeskkonda ja tervist. Tehnoloogia tuleb seejuures rakendada inimeste heaolu teenistusse. Meie igapäevaelu varjutavateks kaaslasteks saanud kriiside lahendamiseks peame seega kiirendama rohepöörde tempot. Rohepööre ei ole ideeliselt uus algatus, mille tulemisel hakkame Eestis tegema hoopis teisi asju ja sootuks teistmoodi kui seni. Pööre seisneb eesmärkide saavutamise tempo kasvus. Me ei alusta puhtalt lehelt – mitmed head algatused on töös ning Rohelepe seab meile raamistiku, millega arvestada.

Põlevkivi jääb, kuni on leitud alternatiivid

Energiajulgeoleku tagamisel on kesksel kohal tasakaalus ja mitmekesine energiaportfell. Vesinik, tuule- ja päikeseenergia, biogaas ning biometaan, jäätmekütus, aga ka tuumaenergia – neid kõiki arukalt kombineerides tuleb kokku panna Eestile vajalik energiaportfell, mis on võimalikult ohutu nii keskkonnale kui ka inimesele.

Eeskätt tuumaenergia puhul on oluline kaardistada, läbi kaaluda ning ka inimestele selgitada võimalike riskidega kaasnevat. Seetõttu juhin keskkonnaministrina tuumaenergeetika töörühma, mis järgmise aasta lõpuks selgitab välja, mida toob endaga kaasa tuumajaama ehitamine Eestisse. Seejärel saab teha kaalutletud ettepaneku Vabariigi Valitsus. Lõpliku otsuse tuumajaama rajamise kohta teeb Riigikogu.

Põlevkivist tuleb energiat toota nii kaua, kuni on leitud energiajulgeolekut ja varustuskindlust pakkuvad juhitavad alternatiivid ning ka keskkonnasäästlikud lahendused sageduse hoidmiseks elektrivõrgus. Põlevkivi on siiani Eesti üks peamisi maavarasid ja seetõttu on oluline mõelda viisidele ja keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele, kuidas seda maavara meie inimeste heaks edasi kasutada.

Mitmed olulised verstapostid on lähiaastail kätte jõudmas ka jäätmekäitluses. Kindel on see, et üksnes keskvalitsuse tasandil me seatud eesmärke ei saavuta. Ringlussevõtu eesmärkide täitmisel on kandev roll omavalitsustel ja järgnevatel aastatel peab kohalike omavalitsuste panus oluliselt suurenema. Tuleb arendada veelgi sihipärasemalt jäätmete liigiti kogumise süsteeme ja võimalusi, kuid võtta teravalt fookusesse ka piirkondlikud sorteerimis- ja ringlussevõtulahendused.

Hoiame materjali ja tööd Eestis!

Kodumaal kogutud materjalid tuleks väärindada Eestis kohapeal. Tänaseks juba aastaid toiminud pakendikogumisele ei järgne piisavas mahus kohapeal ja kohapealse tööjõuga sorteerimist ega töötlemist. Igal aastal saadetakse meilt välismaale töötlemisse umbes 20 000 tonni plasti, mistõttu liigub nii töö kui ka materjal kodumaalt välja ja lisandväärtus jääb siin Eestis loomata.

Eestis kasutatakse praegu biojäätmeid vaid komposti tootmiseks, kuigi neis on ka suur energeetiline potentsiaal. Näiteks Maardusse on rajamisel biojäätmete anaeroobne käitlemine ehk biogaasitehas, mis suudab eeldatavasti käidelda kuni 20 000 tonni biojäätmeid aastas. Selline tehas looks eelduse, et meil tekib piisav võimsus Tallinna linna köögijäätmete ringlussevõtuks. Põllumajanduse jääkide ja toidujäätmete üheskoos kääritamisel tekkiva biogaasiga saavad sõita nii bussid kui ka traktorid ning gaasi tootmisest üle jäävat biomassi saab kasutada põldudel väetisena.

Üheks oluliseks prioriteediks pean ka kestliku ja taskukohase veeteenuse osutamist, mille jaoks tuleb jõulisemalt liikuda regionaalsete vee-ettevõtete edendamise suunal.

Paraku suudavad täna Eestis toetusteta majandada vaid 3-4 vee-ettevõtet, kes teenindavad suuremaid linnu, kuid kokku on Eestis vee-ettevõtteid ligi 150. Seega on minu üks kindel siht regionaalsete vee-ettevõtete edendamine. Jätkuvalt jääb üles vajadus väiksemaid piirkondi toetada, milleks on vaja teha poliitilisi kokkuleppeid, et tagada sektori rahastamine.

Kui tahame, et veeteenus oleks kestlik ja kättesaadav mõistliku hinnaga ka 10 või 20 aasta pärast, peame just praegu otsused vastu võtma.

Keskkonnaandmetel suur mõju

Kõiki eelnevalt mainitud valdkondi ühendab aga üks temaatika. Kvaliteetsed ja kättesaadavad keskkonnaandmed on nii kliimamuutuste juhtimisel, saaste vähendamisel kui ka elurikkuse kaitsmisel ning ringmajanduse edendamisel võtmetähtsusega. Euroopa avaandmete majandusliku mõju uuring hindas eelmisel aastal, et keskkonnaandmete rakendamise mõju on samaväärne tervishoiu- ning finantssektori andmete kasutamise mõjuga.

Alahinnata ei saa ka globaalse koostöö väärtust, mis on üks põhjus, miks Eesti käivitas käesoleva aasta märtsikuus koostöös ÜRO keskkonnaprogrammiga globaalse keskkonnaandmete alliansi DEAL ehk Data for the Environment Alliance. Allianss aitab kujundada globaalset keskkonnaandmete poliitikat ja töötab selle nimel, et keskkonnaandmed oleks kvaliteetsed ja kättesaadavad. Tänu DEALi alliansile on Eestil võimalus jagada meie parimaid praktikaid andmete ja digilahenduste vallas ning edendada äri- ja kliimadiplomaatiat.

Kliimaeesmärkide saavutamisse panustamine ja majanduse ning tööhõive paremale järjele aitamine on üksteisest lahutamatud. Peame kasutama Eesti, sealhulgas Ida-Virumaa ja teiste piirkondade arengu toetamiseks nutikalt erinevaid võimalikke lahendusi ning vahendeid. Muuhulgas Euroopa Liidu fondide, nagu Õiglase Ülemineku Fondi ja Taaskäivitusrahastu vahendeid.