Sel suvel on Rein Rannap pärast pikka pausi taas kontserttuuril „Klaver tuleb külla!”, kus ta esitab armastatud meloodiaid ja uusi poplugusid. Esinemispaikadeks on 15 Eestimaa kirikut. Rapla kirikus on Rannapi klaverikontsert 16. juunil.
Mis tekitas soovi pärast 12-aastast pausi taas klaveriga tuurile minna?
Rein Rannap: Soov panna väärikas punkt enda tuuride korraldamisele, et uhkelt tähistada 25 aasta möödumist esimesest “Klaver tuleb külla” tuurist. Ja loomulikult, nagu alati, soov pakkuda publikule lisaks paljudele tuttavatele lugudele ka midagi uut ja teistsugust.
Milliseid lugusid kontserdil oodata on?
Kontserdil kuuleb põhiliselt mu enda popmuusika laadis loomingut: ligi pool kavast on mu uhiuue loomingu päralt. Enamuse kavast täidavad parimad palad varasematelt tuuridelt, alates populaarseimast klaveriloost „Tantsib klaveril“ kõige esimeselt tuurilt. Edasi – „Päikeseklaver“, „Laps vaatab tähistaevast“, „Kellade juubeldamine“ jt. Koos lauljatega toimunud tuure meenutavad aga klaveriseaded igihaljatest lauludest: „Raagus sõnad“, „Eesti muld ja eesti süda“, „Nii vaikseks kõik on jäänud“, „Rahu“ jt.
Teiste heliloojate loomingust mängin tuntumaid klassikaviise tuurilt „Meeloodiad“, nn mesi-meloodiaid, nagu „Eliisele“, „Kuupaiste sonaat“, „Türgi marss“, „Vihmapiiskade prelüüd“ jt.
Mille alusel esinemispaigad valisite?
Esinemispaigad olen alati püüdnud valida erinevatesse Eestimaa kantidesse, et inimesed saaksid tulla minu muusikat kuulama võimalikult kodu lähedale.
Sel korral plaanisin oma kontserdid suurematesse linnakirikutesse eelkõige sooviga, et võimalikult paljud inimesed saaksid tuurist osa, sest varasematel kordadel on väikesed kirikud olnud välja müüdud ja inimesed pidanud jääma ukse taha.
Kontserttuuri pealkiri ütleb, et „Klaver tuleb külla!” tuur toimub viimast korda. Miks viimast korda?
Minu enda korraldatuna ja sellise nimetusega klaverituur on kohe kindlasti viimane. Rein Rannapina üksi või koos teiste muusikutega esinen loodetavasti veel palju kordi.
Vahepealsetel aastatel olin jõudnud unustada, kui töömahukas on kõikide detailide täpne kokkuleppimine, taotluste kirjutamine, reklaamikanalitega suhtlemine ja kõik see, mida ühe kontserttuuri korraldamine endas sisaldab. Keegi teine minu jaoks sellist tööd ei teeks ja tuuri korraldada ei võtaks.
Soov veel kord ennast ka korraldajana proovile panna tulenes ühelt poolt juubelist/tähtpäevast ja teiselt poolt nostalgilisest soovist veel kord kogeda oma klaveriga mööda Eestimaad esinemise tunnet. Üle kümne aasta oli see minu igasuvine tegevus, mis viis mind kümnetesse Eestimaa paikadesse. Nendest suvedest on meeles väga palju ilusaid hetki ja loodan seda tunnet taas kogeda.
Mis teeb seekordse kontserttuuri eriliseks?
Mu uus muusika kõlab – looperi abil – „korraga“ neljal klahvpillil: lisaks kontsertklaverile on kaasas teine tiibklaver, mis on „ettevalmistatud“ – keelte vahele paigutatud esemed muudavad pilli kõla tundmatuseni. Kuuleme löökpille – popist kuni eksootiliste maadeni. Ülejäänud kaks klahvpilli ei ole siiski klaverid: harmoonium loob nostalgilise, arhailise kõlamaalingu. Ning süntesaator – see seob meid ühest küljest tänapäevaga – elektroonilise muusikaga, teisalt aga aitab imiteerida vanade pillide kõla, mida kaasa vedada oleks liig: klavessiin, celesta, Hammond-orel jt. Žanri mõttes on uue muusika näol tegu sulamiga, crossover’iga: see on tänapäevane popmuusika seatuna klassikalistele pillidele.
Mida sellelt tuurilt ise enim ootate?
Ootan väga kohtumist oma varasemate kontsertide publikuga ja loodan, et mind tuleb kuulama ka palju uusi muusikasõpru ja inimesi, kes kunagi varem ühelgi klaverikontserdil käinud ei ole.
