Kohila vallarahvas kogunes täna, 25. augusti õhtul Loone linnusele viivat silda avama. Vastvalminud sild taastas ligi poolteiseks aastaks katkenud ühenduse üle Keila jõe.
Kaks aastat tagasi selgus vajadus Loone linnusele viiv jalakäijate sild lammutada. Ekspertide hinnangul oli see kasutajatele ohtlik. Pärast silla lammutamist asus vald uut silda kavandama. Valituks osutus pisut ajaloohõnguline puidust detailidega sild.
Uue silla ehitus läks maksma 212 000 eurot. Sellest ligi pool ehk 110 000 eurot kattis MATA toetusmeede (maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede).
„Uus sild sümboliseerib ühendust mineviku ja oleviku vahel andes inspiratsiooni tulevikuks,” ütles vallavanem Allar Haljasorg. Pidulikul avamisel viskasid vallajuhid õhku lootuse, et sild aitab Loone linnusele uut hingamist anda.
Hageri muuseumi juhataja Virve Õunapuu meenutas, kuidas tema nooruses ulatus Loone linnuse kuulsus Kesk-Eestisse välja. „Siin käisid koos tuhanded inimesed. See oli äge pidude pidamise koht,” rääkis Õunapuu. Avamise ametlikule osale järgnenud Jaan Tätte kontsert oli esimene samm kujundamaks paik taas kooskäimise kohaks.
Lisaks sillale avati selle läheduses asuv infotahvel, mille ehitasid valmis kohalikud mehed. Infotahvli abil saavad linnuse külastajad visata pilgu selle ajaloole. Tegemist on muistse Harjumaa ühe võimsama muinaslinnaga.
Õunapuu tõdes, et erinevad allikad annavad linnuse ajaloo kohta väga erinevat infot. „Soovin, et meie endi hulgast sirguks üks väga tõsine ajaloouurija, kes võtaks Loone linnuse ajaloo oma südameasjaks ja selle üksipulgi läbi uuriks,” tegi ta oma sõnavõtus üleskutse. Paljugi sellest, mis murukamara all peitub on meile veel teadmata. „Veel möödunud sajandi alguses oli täpselt teada kus oli Pika Jüri ehk pealiku haud. Kohalikud inimesed seda teadsid ja viibutasid alati sõrmega, et sinna ei tohi astuda, sest see on püha paik,” rääkis Õunapuu. Täna seda kohta Kohila rahvas enam ei tea. Niisamuti ei teata enam, kus asub linnuse kaev ja millised olid rajatised. „Kõik see vajaks täpsustamist,” sõnas ta.
Kohila volikogu esimees Heiki Hepner avaldas lootust, et sillad aitavad ka ületada. Seda nii füüsilises kui sümboolses mõttes. Ta loodab, et leidub mõni ajaloolane, kes Õunapuu õhku visatud üleskutsest kinni hakkaks ja Loone linnusest kuuldaks nii üle riigi kui ka piiri taga.
Palju praktilisemast seisukohast rääkis Hepner ka sellest, et sild on osa Eestit läbivast enam kui 800-kilomeetri pikkusest matkateest. Silla valmimine aitab ka sellel taas tervik olla. Silla avamist tuli uudistama enam kui sada inimest. Mõni külaline saabus ka mööda jõge paadiga.
Väärt ettevõtmine ja väärikas avaüritus Jaan Tätte õnnistusega🌞!