Viimase kümne-viieteistkümne aastaga on Rapla maakonnas välja kujunenud kaks põhilist keskust, kus sigu kasvatatakse. Seakasvatus on jätkuvalt elujõus nii Kehtnas kui ka Raikkülas. Küll aga kooruvad seakasvatajatega suheldes välja murekohad, mis puudutavad nii Ukrainas vältavat sõda kui ka elektrihinnatõusu.
Ka terve Eesti mastaabis ei ole Raplamaa seakasvatuses just väike tegija ning siin kasvatatavate sigade arv on märkimisväärne. Kui arvud kokku lüüa, ulatub see üle kümne tuhande. Kehtna seakasvatuses hoiab lippu kõrgel Frank Kutter Farmid OÜ. Kui nad uue kaubamärgina Eesti turule tulid, olid nende relvad uudsus ja värskus. Paljusid kõnetas esialgu kummalisena tundunud nimi. Toona selgitasid ettevõtte vedajad, et selline nimi valiti juhuks, kui tekib plaan laieneda välismaale. Rahvusvahelise kõlaga nimi sobiks ka välisturule hästi.
Tänaseks on ettevõte tegelenud seakasvatusega Kehtnas asuvas Nurme seafarmis viis aastat. Varem tegutses sealsamas Rey sealihakasvatus, mis läks pankrotti. Frank Kutter ostis seejärel kogu hoonetekompleksi välja ning alustas seakasvatust uuesti nullist.
Nurme seafarmis kasvab 3500-4000 siga. Eesti mõistes annab see välja täiesti keskmist mõõtu farmi. Võib isegi öelda, et see on üle keskmise. Tuleb siiski mainida, et Frank Kutter Farmid OÜ tegevuse põhiraskus langeb Saaremaale.
“Kui võtta arvesse ainult meie Kehtna Nurme farmi 4000 siga, on see üle keskmise suurusega farm, aga Frank Kutter Farmid OÜ seakasvatus koos meie lepinguliste koostööpartneritega kasvatab Saaremaa seafarmides üle 30 000 sea,” rääkis ettevõtte tegevjuht Koit Repnau. Seega võib öelda, et Frank Kutteri kaubamärgi all kasvatatakse umbes 34 000 siga. Repnau ütles, et kogu Eesti seakasvatuse mahust moodustab see 12-14 protsenti.
Esialgu tulid Frank Kutteri kaubamärgiga tooted müügile Rapla toidukauplustes, nüüd saab neid osta kogu Eestis. “Meie klientideks on ka palju koole ja lasteaedasid, kes hindavad meie toodete ja värske jahutatud sealiha kvaliteeti kõrgelt,” tõi Repnau välja. Nüüd on aga Ukrainas vältav sõda ja kõrged energiahinnad toonud murepilvi. Tõenäoliselt ei ole ühtegi tööstusharu, mis oleks hinnatõusu mõjudest puutumata.
Repnau ütles, et Ukraina sõda on mõjutanud nende tootmist väga palju. Tõusnud on kõikide sisendite hind ning see teeb toimetuleku keeruliseks. “Ukraina sõda on otseselt ja kaudselt mõjutanud meie seakasvatust väga palju. Väga olulisel määral on kasvanud söödahind, gaas, kütus ja praktiliselt kõik sisendid. See teeb toimetuleku väga keeruliseks,” rääkis Repnau. Ta lisas: “Oleme täna endiselt seda meelt, et soovime omada enda seakasvatust, et tagada lihatööstusele kodumaine toorainebaas kvaliteetsete lihatoodete tootmiseks.”
Murekohana tõi Repnau välja ka elektrihinnatõusu, öeldes, et praeguses olukorras on hinnad tõusnud mitmekordseks. “Kõrged elektrihinnad teevad meid väga murelikuks,” ütles ta.
Varem tegutses Kehtnas ka teine seakasvatus, kui selle valdkonnaga tegeles Kehtna Mõisa OÜ, kuid nüüdseks on nad loobunud. Ettevõtte juhatuse esimees Siim Riisenberg ütles, et seakasvatuse lõpetasid nemad kümme aastat või rohkemgi tagasi.
Energia hind on tõusnud ligi kaheksa korda
Raikküla seakasvatuse juured ulatuvad tagasi viiekümnendatesse aastatesse. Viimane uus seafarm avati seal aastal 2011. Raikküla Farmer OÜ endine juhataja Tõnu Rahula meenutas, et lepingud farmi ehitamiseks sõlmiti veel krooniajal, aga maksma tuli hakata eurodes. Aastate jooksul on Raikkülal välja kujunenud tihe side Rakvere lihatööstusega, mis toimib tänase päevani. Raikküla Farmer OÜ praegune juhataja Meelis Burmeister selgitas, et kasvatatavad sead kuuluvadki tegelikult Rakverele ning Raikkülas osutatakse lihtsalt nende kasvatamise teenust. See koostöö ulatub tagasi aastasse 2010.
Võrreldes Kehtnaga kasvab Raikkülas mõnevõrra rohkem sigu – ligikaudu 5200. Aasta jooksul läheb Raikkülast välja ligikaudu 17 000 nuumikut. Terve Eesti kontekstis on kindlasti tegemist suure farmiga. Tegelikult on Raikküla seakasvatus osa võrgustikust, mille Rakvere lihatööstus on enda ümber loonud. AS-i Rakvere Farmid algtootmisdirektor Kaupo Ojavee ütles, et lisaks oma farmidele on neil Eestis veel kümme koostööpartnerit.
Mured on Raikküla seakasvatuses samad nagu Kehtnaski. Ojavee tõi välja, et kolm suurimat kuluartiklit on loomasööt, elekter ja kütteenergia, ning see, et viimasel ajal on kerkinud nende kõikide hind, ei tule kellelegi üllatusena. “Suurenenud on praktiliselt kõigi sisendite hinnad lisaks üldisele inflatsioonist tingitud hinnatõusule,” sõnas Ojavee. Ta ütles, et sööda hinnatõus on olnud kahekordne, aga elektri ja kütteenergia puhul on tõus olnud kuni kaheksakordne. “Elektrikulu on tõusnud söödakulu järel teiseks kuluartikliks, mille kasutust on peaaegu võimatu vähendada,” ütles ta.
AS Rakvere Farmid on Eesti suurim sealihatootja, kasvatades koos oma partneritega 244 000 siga aastas. Lisaks sellele ostetakse veel vabaturult juurde 8000 siga. Nende koostöö Raikküla Farmeriga on kestnud nüüd juba kaksteist aastat ning kestab ka edasi. AS-i Rakvere Farmid loomade varumise juht Juhan Matt ütles, et lepingud on sõlmitud pika aja peale ning need toimivad edasi. Kuigi vahepeal Raikküla Farmer OÜ omanik vahetus, ei toonud see kaasa mingeid muudatusi.
