Raplamaa kaasava hariduse töörühm sõitis Soome ja Rootsi uurima, kuidas naabrid erivajadustega lapsi haridussüsteemi kaasavad.
Septembris külastasid Raplamaa esindajad Soomes Nurmijärvi ning möödunud nädalal Rootsis Tranåse piirkonda. Reisi eesmärk oli tutvuda põhjanaabrite kaasava hariduse parimate praktikatega ning otsida viise, kuidas naabritelt õppida ja mida üle võtta.
Suurim erinevus, mis Eesti esindusele silma hakkas, oli mõlema riigi puhul see, kui palju inimesi erivajadustega lastega tegeleb. „Neil oli laste jaoks väga palju personali. Meil on just see häda, et inimesi ei jagu. Neid ei ole välja õppinud nii palju, kui meil vaja on. Otsime neid tikutulega taga terves Eestis. Ja meie eelarvetes ei ole piisavalt raha, et neile maksta,” rääkis Raplamaa Omavalitsuste Liidu kultuuri- ja hariduse spetsialist Age Tekku.
Silma hakkas ka omajagu erinevusi kahe riigi vahel. „Soomes ei räägita õpetajate puudusest. Õpetaja on auväärne amet ja tundus, et õpetajaks tahetakse tulla,” jagas Tekku muljeid. „Aga Rootsis öeldi, et kooli ei leita õpetajaid,” jätkas ta.
Omajagu mõtteainet pakkusid tundide vaatlused. Soomes avaldas muljet erinevate ainete integreeritus tunnis. „Ühte tundi tegid koos esimene klass ja koolieelikud. Nad laulsid ja õppisid värve inglise keeles ja samal ajal olid seal matemaatilised tehted sees. Soome tunnid olid väga liikuvad, nad ei pidanud 45 minutit paigal istuma,” kirjeldas Tekku. „Neil ei teki niimoodi igavust.”
Ka teismeliste õpilaste puhul kasutati sarnast lähenemist. Matemaatikatund oli samuti ühendatud liikumisega, tehteid tuli tuua näiteks koridorist. Õpetajad olid keskkonna hästi ette valmistanud ja neil oli kasutada palju vahendeid.
Rootsis külastas töörühm tavakooli, mille juures oli eraldi hoone. „Seal olid sellised lapsed, kes põhimõtteliselt meil käivad Raikküla koolis,” rääkis Tekku. Üldiselt toimub tegevus eraldi hoones. Aga aeg-ajalt said erivajadustega lapsed koos tugiisikuga osaleda tavaklassi tundides. Õpilased jätkasid oma tavapärase õppega ja see ei pruukinud erivajadustega lapsele jõukohane olla. „Aga asja mõte oli sotsialiseerumine. Ta kuulub sinna tavaklassi juurde,” selgitas Tekku. Niisamuti õpetas see tavaklassi õpilastele märkama endast erinevaid inimesi ja nendega arvestama. See oli kaasav haridus ühiskondlikul tasandil.
Raplamaa Omavalitsuste Liidu juurde moodustatud kaasava hariduse töörühmal seisab ees suur ülesanne leida viis, kuidas Raplamaal hariduslike erivajadustega laste õpet parimal moel korraldada. Töörühmast osalesid õppereisil lisaks Age Tekkule veel Meelis Välis ja Liina Kikas Märjamaa vallast, Riina Tomingas Kehtna vallast, Meeri Ehandi Kohila vallast ja Andres Muddi, Ebbe Sündema ning Jüri Vaher Rapla vallast.
Tekku ütles, et mõtteainet jagus. „Kuidas meie sinnamaani jõuame, on suur kokkuleppe koht,” tõdes ta. Õhus on mitmeid küsimusi, näiteks kas rajada maakonda suurem kompetentsikeskus. Samuti Raikküla kooli tulevik. Läbirääkimise kohti on palju ja omavalitsuste olukord on väga erinev. „Kuidas seda parimal moel teha, see on meie suur väljakutse,” ütles Tekku.
