Grete Elbrecht, Rapla gümnaasiumi saksa keele õpetaja
Oktoobri alguses külastas Rapla gümnaasiumi Kaiserslauterni koolijuhtide delegatsioon, kelle Eestisse sõidu peamine eesmärk oli digilahendustega tutvumine. Aasta tagasi oktoobris külastas Rapla gümnaasiumi Sachsen-Anhalti liidumaa parlamendi CDU fraktsiooni haridusvaldkonna töörühm Carsten Borcherti juhtimisel, kes käis Eestis samal põhjusel.
Pool päeva kestnud kohtumise järel esitas töörühma juht koolile kohe ka kutse vastuvisiidiks. Nii tutvusid eelmisel nädalal suviselt soojal ja päikesepaistelisel Saksamaal Sachsen-Anhalti haridussüsteemiga gümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maarika Lips, riigikaitse õpetaja Meelis Pormann ja saksa keele õpetaja Grete Elbrecht.
Sachsen-Anhalt asub Elbe jõe keskjooksul. Kuueteistkümne liidumaa arvestuses on tegemist suuruselt kaheksanda liidumaaga, mille elanike arv on üle 2,2 miljoni inimese. Sachsen-Anhalti suurimas linnas, pealinnas Magdeburgis, mis rajati juba 9. sajandil, asub ka liidumaa parlament.
Nädala esimese poole veetis delegatsioon ajaloolises Altmarki ja Salzwedeli piirkonnas, kus külastati erinevaid koole. Vaatamas käidi nii algkoole kui ka gümnaasiume. Nii riiklikke kui ka erakoole. Vaatamata sellele, et saksa haridussüsteemis kehtivad nõuded on rangelt paigas ja autonoomiat vähe, oli tegemist üsna omanäoliste haridusasutustega.
Näiteks Jübar Grundschulest, väikeses maapiirkonnas asuvast 90 õpilasega algkoolist, õhkus soojust ja tegutsemistahet. Salzwedeli väikelinnas asuvas algkoolis Lessing Grundschule õpib aga igal päeval koos suisa 14 rahvusest koosnev õpilaskond.
Salzwedelis külastati ka kahte gümnaasiumi. Riiklik kool Jahn-Gymnasium rajati juba 250 aastat tagasi. Igapäevane õppetöö toimub selle kooli ajaloolises hoonekompleksis, mis oli muljet avaldav ja pärit justkui filmist.
Teine Salzwedelis nähtud gümnaasium oli erakool, kus on oluline rõhk ennastjuhtival mõtteviisil. Õpetajad on seal rohkem saatjad ja nõuandjad, sest õpilased tegutsevad suurema osa õppetööst individuaalsete ülesannete ja projektide kallal töötades. Sealsed õpilased kirjutavad iga nädala alguses päevikusse üles eesmärgi, mida nad selle nädala jooksul konkreetses aines soovivad saavutada, ja nädala lõpus annavad sellele hinnangu.
Viimane nähtud kool, religiooniõpetusel põhinev toomkool, oli ainus, kus on olemas meile tuttav Stuudiumi ja E-kooli moodi õppeinfokeskkond. Tegemist on samuti erakooliga.
Koolidega tutvumise järel leiti mitmeid erinevusi, aga ka sarnasusi. Erinevused on eeskätt seotud Eestis viimastel aastatel toimunud digipöördega. Mõistet Digitalisierung kasutab saksa ajakirjandus palju Eestiga seoses, tuues Eestit Saksamaale eeskujuks. Ka seda eestlaste visiiti Sachsen-Anhalti liidumaale kajastas kohalik ajakirjandus, tundes huvi meie kooli ja haridussüsteemi vastu ja väljendades imestust, et tegemist on riigiga, kus koolides ei ole aastaid enam kasutusel paberist klassipäevikud, kus kriiditahvel ja svamm on jäämas eilsesse päeva.
Reisi teine pool möödus pealinnas Magdeburgis, kus külastati kahel päeval Sachsen-Anhalti liidumaa parlamenti. Seal oli võimalik saada osa istungitest, kus arutleti kaasahaaravalt ja emotsionaalselt nii aktuaalse energeetika teema kui ka haridusküsimuste üle. Lisaks CDU fraktsiooni liikmetega toimunud vestlusringidele kohtuti ka Sachsen-Anhalti peaministri Dr Reiner Haselhoffi ja haridusministri Eva Feußneriga. Muresid on igal pool, aga ka rõõme. Sellele järeldusele jõuti ühiselt haridusküsimuste üle arutlemise järel.
