26. VI 1958 – 20. XI 2022
Riho Sibul lahkus kõigile ootamatult. Läinud neljapäeval oli ta veel Järvakandis sõpru vaatamas ja pühapäeval tuli ehmatav sõnum…
Sõpradele oli ta lihtsalt Riks, hea ning osavõtlik seltsimees, kes jäi igas olukorras malbeks ja osavõtlikuks. Ta oli üdini muusik, ta ei olnud loodud konfliktide jaoks, ütlevad kunagised koolivennad ja esimese bändi kaaslased. „Ta oli staar,” ütleb üks nendest. „Niisugune staar, kes ei osanud staaritseda.”
Kui Riho Sibul 1971. aastal Purkust Järvakanti 8. klassi tuli, olid legendaarsed Welled juba ootamas ja oma hiilgeajale üsna lähedal. Bändile olid tuntust kogunud sellised mehed nagu Avo Siim, Enn Michelson, Ago Metsmaaker, Ardo Juhkov, Helmut Jegorov, Aleksander Fan. Rihot kohe punti ei võetud, aga pikalt marineerida ka ei lastud ja täna võib öelda, et Wellede tippaja algust tuleb hakata lugema enam-vähem sellest, kui koosseisuga liitus Riho Sibul. Tema kõrval kuulusid ansamblisse Ants Katkosild, Peeter Kerbak, Jaak Antsmäe ja mõnda aega ka Hillar Püüding, kes oli justkui ühendus endise ja uue koosseisu vahel.
Suure töö tegi ära muidugi bändi juht, muusikaõpetaja Tauno Vahter. Just Tauno Vahteri käe all hakati Welledes esitama omaloomingut ja temal oli mõju ka Riho ning teiste arengule. Kuid oma mõju pidi olema ka Riho Sibulal. Seda poissi saatis maast-madalast eriline loominguline aura, mis kandus üle ka teistele, kes teda ümbritsesid.
Kitarrikäsitsemise oskust oli Rihole näidanud vanem vend Valdeko, sealt edasi läks kõik justkui loomulikust intelligentsist. Vähemalt kõrvalseisjale võis niimoodi paista. Tegelikult on nii, et lisaks kaasa antud musikaalsusele on Riho algusest peale ka kõva töömees, kes midagi liiga kergelt ei võtnud. Isegi siis mitte, kui ta aastakümneid hiljem küpse ja kuulsa muusikuna kodukandi meestega kooli kokkutulekute eel musitseerimas käis.
Võib öelda, et kui Riho Sibul 1976. aastal keskkooli lõpetas, oli tal muusikaline algharidus juba olemas. Sealt edasi arendas ta seda Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja praktilise musitseerimisega erinevates kollektiivides. Täna räägitakse kogu Eestis sellest, kuidas esialgu veel tundmatu kitarrist liitus 1976. aastal Magnetic Bandi ja Gunnar Grapsiga; siis 1980. aastal Propelleriga, mida mäletatakse lisaks muusikale ka kurikuulsa „jalgpalliskandaali” tõttu; seejärel tulid Music Seif ja Tõnis Mägi ning Lainer, Jaak Joala ja Venemaa tuurid. Ultima Thulega oli ta koos kuni surmani…
Riho Sibul on ja jääb pikaks ajaks üheks Eesti parimaks kitarristiks, lummavaks lauljaks ja heliloojaks, kelle looming ulatub rock`n`rollist bluusini ning bluusist lüüriliste ballaadideni. Ta on üks oluline kild Eesti muusikaajaloos, mida hakati lihvima viiskümmend aastat tagasi Järvakandis.
Kaasteelised langetavad pea sõbra ja suure muusiku mälestuseks ning on mõtetes koos Riho lähedastega.
