Käru hooldekodu võtab enda hoole alla dementsusega inimesed. Püüdluste eest tunnustati asutust vastava märgisega. Nõudlus teenuse järele on kogu Eestis suur. „Osakond on kogu aeg täis,” ütles hooldekodu juhataja Heili Burmeister.
Dementsuse kompetentsikeskus andis dementsusesõbraliku asutuse märgise Käru Südamekodule üle 10. jaanuaril. Sellega hinnati samme, mis on muutnud eakate kodu keskkonna dementsusesõbralikuks.
Burmeister tõdes, et teekond märgise saamiseks on olnud pikk. Ta meenutas aegasid, kui inimeste mäluhaigustest veel palju ei teatud. Kõik elasid koos ühes hooldekodus. „Aga see tegelikult lõhkus ära sisekliima. Mäluhäirega inimesed ei sobitu hästi tavainimestega kokku,” rääkis Burmeister. Tavalisel eakal on raske mõista mäluhaigusega inimese käitumist.
Kui Käru Südamekodu 2019. aastal juurdeehitise tegi, oli selge, et üks osakond eraldatakse dementsusega inimestele. Osakonnas on 25 kohta ja see on kohandatud dementsussündroomiga inimestele, et nende elu mööduks võimalikult hästi ja turvaliselt. Osakonnas on veidi teistmoodi nii personal, tehtavad tegevused kui ka sisustus.
„Vaimselt on töö raske,” tõdes Burmeister. Dementsete osakonnas töötamine eeldab töötajalt suurt kannatlikkust, empaatiavõimet ja stressitaluvust. Selleks tööks sobivaid inimesi ei ole kerge leida. Kliendid vajavad rohkem juhendamist ja suunamist. Burmeistri kogemus näitab, et eriti hästi saavad osakonnas hakkama noored inimesed. Talle meeldiks, kui noorte seas leviks arusaam, et hooldekodus on hea töötada, sest valdkond vajab väga inimesi.
Ruumis on ehk ka veidi vähem sisustust, sest inventari tuleb tihedamini uuendada. Asjad lähevad tihedamini katki või visatakse minema. Kliendid saavad kasutada turvalist aeda, kus on kohandatud peenrad nii liikumispuudega kui ka dementsusega eakatele inimestele. Liikumiseks on rajatud ringtee, millel kõndides ja liikudes saab nautida aias kasvavaid lilli ja põõsaid.
Iga nädal käib osakonnas hingehoidja, korraldatakse kontserte ja tehakse elumõtisklusi. „Seal on hoopis teistmoodi vestlused kui mõnes teises osakonnas. Ja vahel väga sügavamõttelised,” rääkis Burmeister.
Laienemisruumi enam ei ole
Kuigi töö on raske, on pakutav teenus suur leevendus mäluhäirega inimese lähedastele. Burmeister rääkis, et ei ole harvad telefonikõned, kus kohta sooviv lähedane puhkeb nutma, sest ta on läbi põlenud. Mäluhäirega lähedase eest hoolitsemine ei anna hetkekski puhkamise aega. Selle teeb emotsionaalselt veelgi keerulisemaks, kui mäluhäirega inimene oma lähedaste vastu ka kuigi heatahtlik ei ole.
Burmeister lisas, et hooldekodus dementsusega kliendid personalile halvasti ei ütle, pahatihti kipub see nii olema ainult lähedastega. „Lähedased kannatavad selle all, et neil ei ole üldse vabadust või üksiolemise hetki,” ütles Burmeister.
Hädavajalik teenus koos suure nõudlusega annaks alust laienemisplaane pidada. Sellele seab füüsilise piiri hoone, mida pole võimalik enam laiendada. Ja kui ehitadagi Kärru uus hoone, tekib järgmine probleem personali leidmisega. Hooldekodu on aastaid olnud hädas sobivate töötajate leidmisega. Juba täna ollakse Käru suurim tööandja, aga kõiki inimesi väikesest kogukonnast leida ei õnnestu. Seda enam, et eriti keeruline on leida töötajaid dementsusosakonda.
Praegu on osakond nii suur kui võimalik. Burmeister tõdes, et tegelikult oleks mõnevõrra optimaalsem, kui olemasoleval personalil oleks 18 mäluhäirega klienti.
Järgmised kolm aastat kannab hooldekodu dementsusesõbraliku asutuse märgist.
Burmeister rääkis, et selle taotlemise eesmärk oli saada tagasisidet, kas oma tegevusega ollakse õigel teel. „See annab meile ka suuniseid. Märgise taotlemise hetkel saime aru, et mingid kohad vajaksid koolitamist, parandamist või täiendamist. See annab endale selguse,” rääkis Burmeister.
