Pikanäpumehed rüüstavad kohalikke kauplusi iga kuuga aina innukamalt. Politsei jaoks on olukord uus, sest pikka aega pole vargustega Raplamaal suurt probleemi olnud. „Kui ajad on keerulisemad, raskemad, siis varavastaste kuritegude arv kasvab,” tõdes Kesk-Eesti politseijaoskonna juht Janno Ruus.
„Tegelikult on Raplamaa turvaline maakond. Raskeid kuritegusid pannakse toime üsna harva,” ütles Ruus möödunud aastat kokku võttes. See muidugi ei tähenda, et politsei siin käed rüpes istuks. Vaatasime tagasi, kuidas 2022. aasta varasemast erines.
Vargused tõusid esikohale
„Kui meil varasematel aastatel on olnud probleem number üks lähisuhtevägivald, siis eelmisel aastal tõusid varavastased süüteod esikohale,” rääkis Ruus. Põhiliseks mureks olid vargused kauplustest. „Eelmisel aastal kasvas nende arv iga kuuga ja aasta lõpus olid need numbrid päris suured,” tõdes Ruus. Ta lisas, et vargad tegutsevad enesekindlalt vaatamata sellele, et kauplustes on kaamerad ja kõik vargused jäävad lindile.
Sulisid ahvatleb kauplustes alkohol, aga hiljuti võtsid vargad sihikule näiteks apteegid, kust kalleid kreeme kaasa viisid. „Kindlasti kasutatakse ära iseteeninduskassa olemasolu. Igakord seal kontrolli ei toimu ja sealt on suhteliselt lihtne varastada,” rääkis Ruus. Samas tõdes ta, et politsei jaoks on nende varguste menetlemine paras peavalu. „Koormus on üsna suur ja neid on üsna palju. Raskemate kuritegudega tegelemisele jääb selle võrra vähem aega,” lisas ta.
Murekohaks on jätkuvalt ka kelmused. „See lihtsalt on praegu üks kuriteoliik, mille puhul leitakse järjest uusi võimalusi, kuidas inimesi tüssata ja raha ära võtta,” rääkis Ruus. Kelmused kolivad aina enam internetti ja nende ohvriks kipuvad jääma eakad.
„Politseinikud käisid külast külasse ja korraldasid kohtumisi eakatega. Rääkisid kohapeal silmast silma, kuidas on õige käituda ja kuidas mitte sattuda kelmide ohvriks. Jagati infovoldikuid ja kuulati küsimusi. Aga vaatamata kõigele, mis me oleme teinud ja rääkinud, tuleb neid teateid ikka iganädalaselt,” rääkis Ruus. Peamised vead on oma isikuandmete ja pin-koodide jagamine telefoni teel, kahtlastele linkidele vajutamine ja kelmide lubamine oma arvutisse.
Samuti internetiostud, mille eest liiga kergeusklikult tasu üle kantakse. „Üks Märjamaa inimene tellis omale ühe eseme, mis maksis 18 000 eurot. Tegi ülekande ära ja siis muidugi jäi oma rahast ja kaubast ilma,” kirjeldas Ruus. Ta lisas, et lihtne taustauuring internetiotsinguga oleks võinud ta ettevaatlikuks teha. „Ma julgustaks inimesi olema rohkem ettevaatlikud ja umbusklikud ja kontrollima mitu korda üle, enne kui kellelegi raha annate või mingi lingi peale vajutate. Kelmid lähevad paraku järjest kavalamaks,” tõdes Ruus.
Vägivalda on vähem
Positiivse trendina saab välja tuua, et vägivallakuritegude arv vähenes möödunud aastal 28%. „Kindlasti ei tähenda see seda, et nad ei oleks meil jätkuvalt fookuses,” ütles Ruus. Ta lisas, et politsei üks suuri üldisi eesmärke on, et inimesed ei saaks vigastada.
Tapmisi eelmine aasta Raplamaal ei olnud, aga oli kaks raske tervisekahjustuse tekitamist. „Tallinna härrad tulid Kohilasse pidutsema ja lõppes kõik sellega, et ühel isikul oli raskeid tervisekahjustusi. Kurjategija isik tehti kindlaks. Kohus karistas teda kaheksa aasta pikkuse vabadusekaotusega,” kirjeldas Ruus.
Tänavatele tulid elektritõukerattad
Noorte puhul on probleemiks e-sigaret ehk veipimine. Politsei pöörab probleemile rohkem tähelepanu, kuid see on omajagu keeruline, sest e-sigaret võib lihtsalt jääda märkamatuks. „Nägime hiljaaegu üht, mis meenutas joogipudelit. Õpetaja koolis ei pruugi üldse aru saada, et tegemist on e-sigaretiga,” rääkis Ruus. Möödunud aastal oli Eestis palju õnnetusi kergliiklejatega, sealhulgas jalgratturitega. Ruus rääkis, et politsei pööras Raplamaalgi suuremat tähelepanu just alaealistele kergliiklejatele ja tuvastas varasemast enam väärtegusid. Samas mullu Raplas tegevust alustanud elektritõukerataste rent suuri probleeme endaga kaasa ei toonud. „Kartsin ausalt öeldes hullemat,” ütles Ruus. Kuna teenus on teistes linnades varem juba kasutusel olnud, õnnestus juba tehtud vigu vältida. Pigem olid rikkumised seotud turvavarustuse kandmisega.
Liikluses on ka üks hukkunu liiga palju
Liikluses hukkus möödunud aastal üks inimene. Aasta enne seda neli inimest. „Vahe on päris suur. Aga tegelikult on ka see üks hukkunu liiga palju,” lisas Ruus. Vähenes ka liikluses kannatada saanud inimeste arv. Liiklusõnnetuste ennetamiseks teeb politsei liiklusjärelevalvet. Möödnud aastal avastatud süütegude arv kasvas 29%, eriti just kiiruseületajate arvelt. Kiiruse ületamiste arv kasvas varasema aastaga võrreldes poole võrra. Ka alkoholi tarvitanud juhte sattus politsei teele 23% rohkem. „Avastasime ka neli narkojoobes juhti. Narkojoobes juhtimist on keeruline tõendada, sest joove võib mõne narkootilise aine puhul enne üle minna, kui me juhiga arsti juurde jõuame,” ütles Ruus.
Tööle asus veebipolitseinik
„Meil on alates eelmisest aastast veebipolitseinik,” ütles Ruus. „Temast on ka päris palju abi olnud. Kui teised politseinikud patrullivad tänavatel, siis tema patrullib virtuaalsetel tänavatel. Erinevate sotsiaalmeedia kontode ja gruppidega toimetades püüab ta välja sõeluda seda infot või neid probleeme, millega tegeleda,” selgitas Ruus. Veebikonstaabel jälgib näiteks seda, kui noored arutavad omavahel probleeme, millega tuleks politseil tegeleda. Veebipolitseinik monitoorib ka võimalikke vaenu õhutamisi või korrarikkumisele üleskutsumist. Selliste postituste tegijatega võetakse ühendust ja selgitatakse välja nende motiivid. Kui postitus on reeglitega vastuolus, siis see eemaldatakse. Veebipolitseinik aitab ka küberturvalisusest aru saada ja käib noortele koolides seda tutvustamas.
Aasta tõi kaasa sisemised muudatused
Aasta algas politsei jaoks tegelikult sisemise muudatusega, sest tööd alustas Kesk-Eesti politseijaoskond, mis ühendas Rapla ja Paide politseijaoskonnad üheks.
Veebruaris algas Ukraina sõda. „See on jätnud meile päris sügava jälje,” ütles Ruus. „Suur osa meie töötajaist pidi üsna lühikese aja jooksul omandama palju uusi oskusi,” rääkis Ruus. Sõjapõgenike saabumine ja neile ajutise kaitse vormistamine koormas üle teenindussaalid. Piirkonnapolitseinikud ja menetlejad käisid põhitöö kõrvalt teenindussaalis abiks, et teenindatud saaksid nii sõjapõgenikud kui ka oma inimesed.
Kui kahel varasemal aastal nõudsid politsei tähelepanu koroonapiirangud, siis tänavu suunati osa ressursse sõjast tulenevatele tegevustele. Selle võrra said politseinikud teha vähem oma tavapärast tööd. Aasta jooksul küll sõjapõgenikega seotud koormus vähenes.
„Meil oli eelmisel aastal palju liikumisi ja oli probleeme patrullpolitseinike ametikohtade täitmisega. Seetõttu meie keskmine patrullide väljapanek ka kannatas,” tõdes Ruus. Kui 2021. aastal oli Raplamaal väljas keskmiselt kaks patrulli, siis möödunud aastal see keskmine vähenes ja vahel oli maakonnas väljas vaid üks patrull.
„Kui on vähem patrulle, siis kannatab väljakutsete teenindamise aeg. Neid kordi, kus jõudsime ettenähtud 14 minuti asemel kohale 15 või 20 minutiga, oli mitmeid. Kuigi sellest ei tekkinud probleeme, peame leidma võimalusi oma patrullide tööd korraldada nii, et aegkriitilistele väljakutsetele jõutakse õigeaegselt,” rääkis Ruus. Üks võimalus on värvata uusi töötajaid, aga väga oluline on Ruusi hinnangul seegi, millega politsei iga päev tegeleb.
„Päris palju kulub aega väljakutsetele ja tegevustele, millega politseipatrull ei peaks tegelema. Need on ennekõike mitmed sotsiaalsed probleemid,“ tõdes ta.
Patrullpolitseiniku palk on Tallinnas ja Harjumaal olnud suurem ja seegi on Raplamaal personalivoolavust mõjutanud.
„Üldine palgatõus PPA-s tõi 2022. aasta teisel poolel meile rohkem töölesoovijaid ja tänaseks on enamik patrullpolitseinike ametikohtadest täidetud,” ütles Ruus.
Väljakutsete arv jäi varasema aastaga võrreldes samaks. „Tööpäevas laekus Rapla politseile keskmiselt kuus väljakutset,” ütles Ruus. Muutus veidi erinevate väljakutsete osakaal. Aegkriitilisi väljakutseid oli politseil 2022. aastal varasemaga võrreldes 4% rohkem.
Veerand kõikidest väljakutsetest tulid Rapla linnast. Väljakutsete arv Raplas kasvas 30%, ülejäänud maakonnas aga vähenes. „Põhiliselt joobes isikute ja lähisuhtevägivallaga seotud väljakutsed, aga samas oli ka erinevaid liiklusega seotud väljakutseid,” lisas Ruus. Alkohol on jätkuvalt politsei jaoks üks suur peavalu. Veerand kõikidest väljakutsetest on ühel või teisel viisil seotud alkoholi tarbimisega.
Info põhineb politseis registreeritud sündmustel. Justiitsministeerium väljastab veebruaris ametliku kuritegevuse statistika, mis võib siinkajastatust erineda. Ametlik statistika koondab info kõikidest asutustest, mis kuritegusid Eestis menetlevad.



