Eesti sai tänavu juurde uue lipupäeva eesti kirjanduse päeva näol. 30. jaanuaril tähistatava päeva eesmärgiks on pöörata tähelepanu kodumaise kirjanduse tähtsusele ja olukorrale. Idee algatajaks on Rein Veidemann ja eestvedaja Maarja Vaino.
Eesti kirjanduse päeva üheks eesmärgiks on väärtustada eesti kirjanduse tüvitekste ja päeva tähistamisekski on valitud Anton Hansen Tammsaare sünniaeg. Tänavu on Tammsaare 145. sünniaastapäev.
Eesti kirjanduse päeva puhul räägiti eesti kirjanduse tähtsusest läbi erinevate sündmuste ja paljudes klassiruumides. Raamatukogudes tähistati A. H. Tammsaare 145. sünniaastapäeva tema teoste näitusega või näidati erilisemaid ja huvitavamaid eesti kirjanduse teosed. Näiteks on Rapla keskraamatukogu lugemissaali vitriinides välja pandud noppeid eesti kirjandusest- vanu ja uusi, helis, pildis ja tõlgetes. Lasteosakonna vitriinis on aga näitus “Vanad lasteraamatud”, kust võib leida sellised teosed, nagu näiteks 1905. aasta “Uus aabits ehk kodulaste raamat, kust lühikese ajaga wõib lugema ja kirjutama õppida” kui ka Ellen Niidu “Pille-Riini lood”. Eesti kirjanduse päeva lõpetas aga näituse “18 aastat keeletoimetajana” avamine, kus on väljas peaaegu kõik raamatud ja trükised, mida Egle Pullerits-Heinsari on toimetanud. Lisaks räägiti eesti kirjanduse päeva puhul pikemalt eesti keelest, kirjandusest ja kirjanikest ning sellest, et mis vahe on toimetamisel, keeletoimetamisel ja korrektuuril.
Kohila raamatukogu lugemissaalis saab näha samuti Tammsaarele pühendatud näitust ja kuulutati välja Kohila kirjandusvõistlus “Kui ma oleksin vallavanem”, mis lõpeb eesti keele päeval, ehk 14. märtsil. Valtu raamatukogus, millel on tänavu juubeliaasta, läheneti kirjanduse päevale omamoodi. Kuna leitud ajalooliste aruannete põhjal on neil teada, milliseid teoseid Valtu Hariduse Seltsi raamatukogus kõige enam laenutati aastatel 1927-1940, koostati viktoriin nende Eesti autorite kohta, kelle raamatuid enim loeti. Lisaks loeti ühiselt ette A. H. Tammsaare juttu “Vanad ja noored” ja kokku käis päeva jooksul jutustust lugemas 9 inimest.
Eesti kirjanduse päeva puhul tunnustati koostöös Emakeeleõpetajate Seltsiga esimest korda ka aasta kirjandusõpetajat. Tunnustuse andis välja president Alar Karis ja selle pälvis Märjamaa gümnaasiumi kirjanduseõpetaja Sirje Nootre. Kultuuriminister Piret Hartman sõnas tunnustamisel tema iseloomustamiseks, et õpetajana on Nootre väsimatult innustanud nii õpilasi kui ka õpetajaid eesti kirjandust lugema, mõistma ja väärtustama ning ta on järjepidevalt suunanud õpilasi osalema kirjandussündmustel ja -võistlustel ning loonud rohkelt kõrgetasemelisi kirjandusõpikuid ja veebiõppematerjale.
Edaspidi hakatakse aasta kirjandusõpetaja tiitlit välja andma igal aastal, eesti kirjanduse päeval.
