Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust teatel on Nabalat läbiva raudteetrassi pooldajad esitanud selle trassi kohta mitmeid valeväiteid – näiteks, et see tuleks lühim ja odavaim. Samal ajal kui avalikkusele juba tutvustati Rail Balticu raudtee väljavalitud eelistrassi eskiislahendust, soovitas rahandusminister Sven Sester (IRL) kaaluda siiski ka raudtee rajamist läbi Nabala-Tuhala looduskaitseala. Keskkonnaminister Marko Pomerants (IRL) leidis, et tuleb kaaluda, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik raudteed läbi kaitseala lubada ning millised oleksid selle raudtee hilisemad ülalpidamiskulud.
Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust (ARB) esindajad tõdesid, et meedias on kajastatud mitmeid väljaütlemisi viitega, et Nabala trassi kaardile tagasitoomise eesmärk on kokku hoida kümneid miljoneid eurosid maksumaksja raha ning Nabala looduskaitseala pole piisavalt uuritud. ARB juhib tähelepanu, et keskkonnaministeeriumil on olemas värsked uurimistulemused, sest Nabala-Tuhala looduskaitseala loodi viie ekspertiisi alusel alles 1. detsembril 2014.
ARB juhib veel tähelepanu, et poliitikute ja huvigruppide avaldustes on Rail Balticu nn Nabala trassi kohta esitatud teisigi valeväiteid. Näiteks, et see on lühim, selle mõjualas elab vähem inimesi kui mujal ja et seda trassi on kõige odavam ehitada. ARB kinnitusel ei ole aga Nabala trass hoopiski lühim. Läbi Nabala kulgeva raudtee rööbasteede kogupikkus on ligikaudu 68 km, praeguse eelistatud trassi kogupikkus on 66 km. Kõige lühem ja pikaajaliselt seetõttu kõige kuluefektiivsem on aga hoopis osaliselt mööda olemasolevat raudteekoridori kulgev trass 12A läbi Liiva ja Männiku kuni Sakuni ja sealt edasi mööda trassi 16B, teatab ARB. Nõnda tuleb kogupikkus 61 km, mis on 5 km veel lühem kui praegu eelistatud trassil.
ARB küsib: „Miks rahandusminister Sester ei soovita hoopis kõige lühemat trassi, mis pikaajaliselt hoiaks riigile kokku miljoneid eurosid ja mida on soovitanud kaaluda mitmed Harjumaa kohalikud omavalitsused?”
Edasi näitab ARB, et Nabala trasside mõjualas elab siiski samaväärne arv inimesi kui praeguse eelistrassi omas. Rail Balticu planeeringu konsultandi läbiviidud trasside võrdlustulemuste järgi on likvideeritavate hoonete arv Nabala trassil viis ja praegu eelistatud trassil seitse. Nabala trass möödub Lagedilt ja Vaidast, kus elab ligikaudu 1800 inimest. Ainuüksi Rae vallas elab Nabala trassi mõjualas üle 2000 inimese.
ARB toob välja, et trasside maksumusi hinnates tuleb arvesse võtta, et ehitusmaksumus on Nabala trassi puhul ligikaudu 360 miljonit eurot ainult juhul, kui kaubaveoharu läheb Muuga sadamasse läbi Rebala muinsuskaitseala. Kui kaubaveoharu läheb Muugale läbi Iru sõlme, nagu praegu eelistatud trassi korral, siis ehitusmaksumus kasvab kuni 40 miljonit eurot. Lisaks pole Nabala trassi puhul seni üldsegi arvestatud tulevase Tallinna-Helsingi tunneli suudme asukohaga, mis veel märkimisväärselt tõstab selle trassi maksumust.
„Niivõrd suure ja maksumaksjale kuluka taristu trassivalik peab olema mittepolitiseeritud, tuginema analüüsidele ning arvestama samuti regionaalse mõõtmega, luues eeldused kohaliku transpordi väljaarendamiseks samal taristul,” teatab ARB.
Vivika Veski
Kodanikuühendus juhib tähelepanu Nabalat läbiva trassi pooldajate valeväidetele
