Ivo Lambing, Karmel Jõesoo ning mõisatemaatika käivad käsikäes. Raikküla mõisa omanikud peavad oluliseks tutvustada mõisapärandit ka laiemale ringile. Reedel kogunes Raikküla mõisa kastellihoonesse arvukalt mõisaomanikke üle Eesti ja muid huvilisi osa võtma esimesest mõisapärandi konverentsist. Saalis viibis ka muinsuskaitseameti esindajaid. Raikküla mõisa saali mahub optimaalselt sada inimest. Kellelegi aga ei soovitud ära ütelda ning nii oligi registreerituid lõpuks veidi üle saja. On selge, et mõisatemaatika kõnetab inimesi.
Ivo Lambing ütleb, et mõisapärandist rääkides kipub domineerima negatiivne. Rahvapärimusest peegeldub viha, valu ja protest. Aga selle kõrval oli ka unistusi ja koostööd. On ju näiteks lillepeenrad ja korstnad mõisapärand. Samas on mõisapärand meie kultuuriloos suures osas avastamata maa ja konverents oli üks viis sellele tähelepanu pöörata.
„Konverentsi korraldajad on veendunud, et mõisad on kultuuriajaloolise tähtsusega kohad ja seda eelkõige pärandi kaudu, mille nad endast maha on jätnud. Tänaste mõisaomanike ja valdajate ülesanne ja au saab olla seda pärandit avastada, säilitada ja edasi anda ning nii on mõis ka täna pärandi kandjaks!“ ütles Lambing. Konverentsi alguses esitleti aga pidulikult Peeter Krossmanni poolt maalitud Keyserlingi portreed. Tänavu möödus Raikküla krahvi Alexander von Keyserlingi sünnist 200 aastat. Ka mõisapärandi konverents oli just temale pühendatud.
Loe pikemalt 7. oktoobri Raplamaa Sõnumitest
Katri Reinsalu
