Pikka mõtlemist ei olnud, kui kutsuti tutvuma kunagise Ida-Preisimaaga, endise Saksamaa alaga, millest üks osa kuulub nüüd Venemaale. Lätist ja Leedust läbi sõites oli kodune tunne – teeäärsed paigad mitmeid kordi nähtud, mõnes kohas oli linnasüda ilusamaks muutunud. Vene piiri ületus läks sujuvalt ja õhtuhämaruses sõitsime kunagisse Tilsitisse, mis nüüd kannab nime Sovetsk. Vaid öö seal veetsime ja ega linna palju näha saanudki.
Imestama pani, et linn oli peaaegu valgustamata: vaateaknad pimedad ja tänavate ääres vaid üksikud laternad. See-eest võttis hotell Rossiya meid oma disainis vastu slaavipärase suurejoonelisusega. Söögisaali detailide sära tuli eriti ilmekalt esile hommikuvalguses. Imestama pani, et restorani seintel olid televiisorid ja ükskõik mis suunas keegi istus, ekraan jäi ikka silme ette. Ikka jooksis seal mõni uudistesaade, mis näitas maailmas toimuvat Venemaa vaatenurgast. Eestiski on räägitud, et Vene kanalid annavad viimasel ajal ülevaate ilmast Süürias. Oma silmaga seda ekraanilt näha oli kummastav.
Pikemalt loe 14. oktroobri Raplamaa Sõnumitest.
