Sihtasutusel Raplamaa Haigla seisavad ees pingelised läbirääkimised haigekassaga järgmise aasta lepingu üle.
Haigekassa on kasutusele võtnud mõiste geograafilise kättesaadavuse kriteeriumid, mis annab võimaluse maakonnahaiglate lepingumahtu vähendada. Haigla ja sihtasutuse üks asutaja, Raplamaa Omavalitsuste Liit, sellega nõus ei ole. Reedel oli omavalitsusjuhtidele tervishoiukorralduse teabepäev, kus Raplamaa Haigla juhataja Aivar Tooming rääkis sellest, mis võimalused haiglal praegu on, ning Eesti Haigekassa Pärnu osakonna direktor Kaljo Poldov haigekassa seisukohtadest. Haigla juhatajat täiendasid ülemarst Aili Laasner ja IT-juht Tiit Romulus ning perearste puudutavast jagas infot Kadri Luga Rapla perearstikeskusest.
„Raplamaa Haigla lepinguplaani veel ei ole. Loodetavasti peaks hakkama novembri keskpaigaks midagi selguma,“ lubas Kaljo Poldov.
Raplamaa Haiglal on tähtajatu tegevusluba osutamaks eriarstiabi, õendusabi, erakorralist meditsiiniabi ning ka kiirabiteenust (st turvata suuremaid üritusi Rapla maakonnas). Haigekassaga on sõlmitud viieaastane leping, kuid lepingu rahaline pool sõlmitakse iga aasta kohta eraldi. Novembri alguses seisavadki ees läbirääkimised, millises mahus haigekassa järgmisel aastal raviteenust siin rahastab ehk milliseid raviteenuseid haigla uuel aastal pakkuda saab.
Tänavuse aasta eelarve on umbes 4,6 miljonit eurot, rääkis haigla juhataja Aivar Tooming, ja sellest 90% tuleb haigekassa lepingust. Näiteks visiiditasu ja hooldusravi omaosalus moodustavad kumbki vaid 1,5% ja voodipäevatasu 0,5% eelarvest. Samas on märgatavalt kasvanud nende erialade hulk, kus maakonna kindlustatud isikud pääsevad eriarsti vastuvõtule kohapeal ja tunduvalt lühema ooteajaga kui näiteks Tallinnas.
Loe pikemalt 28. oktoobri Raplamaaa Sõnumitest
Inge Põlma
Raplamaa Haigla soovib, et eelarve maht ei väheneks
