Valdade ühinemise üle on tunde kestnud „jutupidusid“ peetud nii palju, et huvi teema vastu kipub kaduma. 21. oktoobril Märjamaal toimunud üle-eestiline kokkusaamine oli pisut teisest puust.
Nii ütlesid mitmed, kes nädal varem olid Raplas samalaadsel arutelul olnud, mida nad nimetasid kaasamiseks kaasamise pärast. Esmalt tutvustas Märjamaa vald oma enam kui kümne aasta taguse ühinemise kogemusi.
Ühinemise pikaajalised nõustajad Rivo Noorkõiv, Mikk Lõhmus, Georg Sootla ja Kersten Kattai loetlesid tüüpilisi erimeelsusi ja kahtlusi, mis ühinemisprotsessi saadavad. On müüte (1 vald, 1 kool), on ka sihipäraseid vastuseisjaid, kes toovad lauda läbiarutatud teemasid. Sestap soovitati kinnitada kokkulepped allkirjaga, et vältida tagasipöördumist. Läbirääkimistel soovitati abiks võtta neutraalne koordinaator, kes suudab arutelusid juhtida ja teemasid hallata. Oluline on hoida kohalikke inimesi protsessiga kursis.
Üks hell küsimus on, kas ja kui kaua ühinemisleping pärast liitumist kehtib. Kõnelejad soovitasid, et kui elu toob muutmise vajadusi, võiks otsustamisel kehtida ülekaaluka häälteenamuse nõue (2/3 või ¾).
Loe pikemalt 28. oktoobri Raplamaaa Sõnumitest
Reet Saar
Senised kogemused pole pärast ühinemist piisavad
