Avis Rapla koosseisus on kaks mängijat, kes olid meeskonnas ka neil aegadel, kui võistkond veel Piimameister Otto/Rapla nime kandis. Need on Indrek Kajupank ja Sven Kaldre. Mõlemad olid viis aastat tagasi noored mängijad ning kannavad nüüd Raplas põhirolli.
Kaldre karjäär on teda viinud nii Saksamaale kui ka Hispaaniasse, kuid praeguseks on ta tagasi Raplas. Eelmisel hooajal mängis ta Hispaania teises liigas Force Lleida meeskonnas ning seega tal Raplaga Eesti meistrivõistlustelt medalit ei ole. Tänavu loodab ta seda viga parandada. Tõele au andes on Kaldrel 2010. aasta kevadest olemas Eesti meistrivõistluste hõbemedal, kui ta veel Rakvere Tarvast esindas. Samas ütles ta, et medal Raplaga oleks kordades väärtuslikum, sest siin on tema panus suurem.
Laupäeva õhtul näitas Avis Rapla väga head mängu ja alistas Tartu Ülikool/Rocki. Kas sinu jaoks on kõik võidud võrdselt olulised või on mõni erilisem?
Kui Tartu mängust rääkida, siis võit ei pakkunud nii suurt rahuldust, kui ma ootasin. Ma ei tea miks, aga sellist eufooriat ei tulnud, nagu oleks lootnud või tahtnud. Midagi jäi kripeldama.
Kui oluline on sinu jaoks mängijana, mis atmosfäär saalis on ja kuidas fännid kaasa elavad?
See on väga oluline ja annab lisaenergiat. Vahel tunned, et enam ei jaksa, aga kui publik karjub, siis annab see jõudu juurde, et järgmine käik sisse panna. Olen ka tühjade tribüünide ees mänginud ja see ei ole eriti lõbus ettevõtmine. Emotsioon on mängu väga suur osa.
Missugune atmosfäär Tartu Ülikool/Rocki mängus oli?
Nagu alati – võimas ja äge.
Kas sul on mõni ere mälestus, kui fännid on väga palju jõudu juurde andnud?
Võib-olla siis, kui me kaotasime Rockile viimase sekundi viskest. Kui Andre [Pärn] oma viske tabas ja publik väljakule jooksis… See video on mul arvutis siiani alles. Aga kuidas see olukord lõppes, on muidugi valus.
Kui vanalt sa korvpalli mängima hakkasid?
Seitsmeaastaselt Avinurmes. Olen sealt pärit.
Kas sa tegelesid teiste spordialadega ka?
Eks see on väikese koha värk. Põhikooli lõpuni tegelesin paralleelselt teiste aladega samuti.
Mis sind lõpuks korvpalli kasuks pani otsustama?
Korvpalli kasuks otsustasin juba varem ära. Aga kui korvpallitrenni ei olnud, siis mängisin võrkpalli ja käisin kergejõustikutrennis.
Millal sa meistriliiga tasemel korvpalli hakkasid mängima?
Kuueteistaastaselt, kui ma läksin üheteistkümnendasse klassi. Mängisin Valga meeskonnas ja poole hooaja pealt läksin Kuremaale. Siis sain pakkumise Tartu Ülikool/Rockilt. Mängisin seal esiliigas, aga olin ka esindusmeeskonnas. Hooajal 2009/10 läksin poole pealt edasi Rakverre.
Kas Rakvere oli see koht, kus sa tegid läbimurde Eesti korvpallis?
Siim Jõgis / Foto: Siim Solman
Loe pikemalt 18. novembri Raplamaa Sõnumitest
