Eesti riik on seadnud eesmärgiks aastaks 2020 kasvatada Eesti tööjõutootlikkust 80%-ni EL-i keskmisest.
Eestis peaks olema selleks ajaks rohkem ettevõtteid, kes suudavad maksta kõrget palka, investeerivad rohkem, teenivad suuremat kasumit ja on välisturgudel konkurentsivõimelised. Tööjõutootlikkuse kasv eeldab kindlasti ka ettevõtete laienemist välisturule ja välisturgudel, kuna Eesti riik on väiksem kui iga teine väikeriik ning sisetarbimise toel majandus lõputult ei kasva.
Ettevõtlus peab arenema nii linnas kui ka maal
Linnad ei ole ainukesed ettevõtluse kasvulavad. Väga oluline on luua eeldused ja tingimused ka selleks, et ettevõtlus areneks väljaspool suuremaid linnu. Selleks, et ettevõtlust maal hoida ja arendada, on vaja väga mitmeid tegureid, kuid eelkõige kompetentset tööjõudu (kes omakorda väärtustab head elukeskkonda) ja nüüdisaegset taristut. Seeläbi saab tagada erinevate piirkondade majandusliku kasvu.
Kuigi tööstusalade arendus tervikuna pidurdus veidi viimase majanduskriisi ajal, on see nüüdseks taas hoo sisse saanud ja tööstusparkide mõju piirkonna majandusarengule on järjest tugevamalt avaldumas. Sellele on kaasa aidanud EAS-i tugi avalikule ettevõtlustaristule.
Aastatel 2007–2013 on EAS toetanud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest 28 avaliku ettevõtlustaristu arendamise projekti 22,2 miljoni euroga. Toetust on saanud 19 omavalitsuse territooriumil asuvat 22 ettevõtlusala, neist suuremad investeeringud on läinud Ida-Virumaale ja Viljandimaale (Viljandi linn), aga samuti Harjumaale, Võrumaale (Võru linn) ja Lääne-Virumaale.
Sigrid Harjo, EAS-i juhatuse liige
Loe pikemalt 2. detsembri Raplamaa Sõnumitest
