Uuel aastal ei saa omavalitsuste eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks mõeldud riigieelarve tasandusfondist Raplamaa valdadest toetust Kohila, Kaiu ja Raikküla – samad, kes ei saanud tänavugi.
Samas näitab tasandusfondi toetuse mittemaksmine, et omavalitsusüksus saab ise endaga hakkama.
„Kohila vald peab lootma edukatele ettevõtjatele ja oma headele elanikele, kes tööl käivad, et nende palk oleks võimalikult kõrge ja sealt laekuv tulumaks maksimaalselt suur. Kui riik on prognoosinud pisut suuremat kui kuueprotsendist tulumaksu kasvu, siis Kohila vald loodab, et meie elanikel kasvab see pisut rohkem,” ütles Kohila vallavanem Heiki Hepner.
Kokku makstakse Raplamaa valdadele järgmisel aastal tasandusfondist 1,2 miljonit eurot. Tänavu oli see summa enam kui 1,3 miljonit. Suurima toetuse tasandusfondist saab Raplamaa valdadest Märjamaa – 621 292 eurot. Kuid Märjamaa puhul on tegu ka pindalalt Eesti suurima vallaga. Võrreldes tänavusega järgmisel aastal nende toetus ka kasvab. Toetus kahaneb kõige rohkem Rapla vallal, kes saab järgmisel aastal tasandusfondist vähem kui 50 000 tänavuse enam kui 200 000 euro asemel.
Hepneri hinnangul on tasandusfondi põhimõte Eestis peapeal. Valdav enamik omavalitsusi, umbes 80 protsenti, saab tasandusfondist toetust ja väike osa ei saa.
„Tegelik loogika peaks olema nii, et valdav enamik saab ilma tasandusfondita hakkama ja väiksele osale makstakse juurde,” leiab Kohila vallavanem. „Tänane seis, kus omavalitsusi karistatakse tasandusfondi kärpimisega, kui neil tulumaksu pisut rohkem laekub, ei ole mõistlik ega motiveeriv.”
Tasandusfondist makstava summa suurus omavalitsusele arvutatakse välja valemi järgi, kus võetakse arvesse omavalitsusüksuse keskmist tegevuskulu, arvestuslikku tulu, eri vanuses elanike arvu, puudega isikuid ja hooldatavaid, teede pikkust, arvestuslikku maamaksu jm.
Vivika Veski
Loe pikemalt 16. detsembri Raplamaa Sõnumitest
