Võitlused kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu ümber Riigikogus on nüüd mõneks ajaks vaibunud. Algatajate lootus jõustada see 49 lehekülje pikkune tekst seadusena enne uut aastat ei teostunud.
2014. a vastu võetud kooseluseadus aga jõustub 1. jaanuarist. Kas ilmub välja paare, kes püüavad notari juures sõlmida vastava omavahelise lepingu ja kas notarid saavad seda teha, saab selgeks õige varsti.
Nüüd on taas aega ja võimalust seletada, et probleemid nn rakendusseadusega ei ole mitte ainult nendel, kes on kooseluseadusele otsustavalt vastu, vaid et vähemalt sama suur vastuseis on ka hoopis teisel põhjusel.
Riigikogule esitatud rakendusaktide eelnõu (114 SE) on ebaõnnestunud. Selle poliitiline sisu on üsna lihtne. Esmalt: kõigi paaride (nii samasooliste kui ka erisooliste) notariaalsed lepingud tahetakse sisuliselt võrdsustada abieluga, kuigi nimetus jääks erinevaks. On üles otsitud kõik kohad Eesti seadustes, kus on kasutatud sõnu „abielu“ või „abikaasa“ ja neid kohti tahetakse täiendada sõnadega „registreeritud kooselu“ ja „registreeritud elukaaslane“. Aga kooseluseaduse vastuvõtmise ajal lubati, et „samasooliste abielu“ ei ole mõtteski.
Jüri Adams, Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige, Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 23. detsembri Raplamaa Sõnumitest
