Ilmade soojenedes hakkavad maarahval mรตlkuma mรตtted, kust saaks osta pรตrsapaari vรตi rohkemgi, et aasta lรตpus omakasvatatud seast praad jรตululauale panna. Kรตik ongi nagu รตige, aga … ukse taga varitseb ohtlik katk, millest enamik seapidajaid on kuulnud ja mille tรตttu on eelmisel aastal tulnud teha suuri muudatusi sigade pidamises.
Teatavasti on tegu sigade Aafrika katkuga (SAK), mis on vรคga nakkav nii mets- kui ka kodusigadele ja pรตhjustab nende massilist haigestumist, lรตpmist ja kodusigade puhul ka suuri majanduslikke kahjusid.
2014. a septembrikuus jรตudis SAK Valgamaa metsa ja juba vรคhem kui aasta pรคrast diagnoositi katk kodusigadel Viljandi-, Tartu- ja Valgamaal kokku 7 seakarjas/seafarmis. Kรตige vรคrskem metsseakatku leid oli tรคnavu veebruari algul siiani haigusvabas tsoonis olnud Anija piirkonnas Harjumaal. Raplamaal leiti esimene katku surnud metssiga 28. juulil 2015 Ohekatku piirkonnast.
Viiruse aktiveerumise jรคrgi vรตib arvata, et see on seotud ilmade soojenemise, inimeste suurema liikumisega, k.a liikumisega metsades, farme teenindava transpordi liikumistega jm, mille kohta puuduvad meil tรคpsed andmed. Oluline on aga see, et kui koduseakari tabandub, hukkub lรผhikese aja jooksul kogu kari. Loomaarstina pean ainuรตigeks haiguse leviku kiireks peatamiseks taudistunud kari likvideerida, mida nรคeb ette ka selle taudi tรตrje-eeskiri.
Aavo Lumi, veterinaar- ja toiduameti Raplamaa veterinaarkeskuse juhatajaย
