Ilmade soojenedes hakkavad maarahval mõlkuma mõtted, kust saaks osta põrsapaari või rohkemgi, et aasta lõpus omakasvatatud seast praad jõululauale panna. Kõik ongi nagu õige, aga … ukse taga varitseb ohtlik katk, millest enamik seapidajaid on kuulnud ja mille tõttu on eelmisel aastal tulnud teha suuri muudatusi sigade pidamises.
Teatavasti on tegu sigade Aafrika katkuga (SAK), mis on väga nakkav nii mets- kui ka kodusigadele ja põhjustab nende massilist haigestumist, lõpmist ja kodusigade puhul ka suuri majanduslikke kahjusid.
2014. a septembrikuus jõudis SAK Valgamaa metsa ja juba vähem kui aasta pärast diagnoositi katk kodusigadel Viljandi-, Tartu- ja Valgamaal kokku 7 seakarjas/seafarmis. Kõige värskem metsseakatku leid oli tänavu veebruari algul siiani haigusvabas tsoonis olnud Anija piirkonnas Harjumaal. Raplamaal leiti esimene katku surnud metssiga 28. juulil 2015 Ohekatku piirkonnast.
Viiruse aktiveerumise järgi võib arvata, et see on seotud ilmade soojenemise, inimeste suurema liikumisega, k.a liikumisega metsades, farme teenindava transpordi liikumistega jm, mille kohta puuduvad meil täpsed andmed. Oluline on aga see, et kui koduseakari tabandub, hukkub lühikese aja jooksul kogu kari. Loomaarstina pean ainuõigeks haiguse leviku kiireks peatamiseks taudistunud kari likvideerida, mida näeb ette ka selle taudi tõrje-eeskiri.
Aavo Lumi, veterinaar- ja toiduameti Raplamaa veterinaarkeskuse juhataja
