Raplamaal on maareformiga kõige kaugemale jõudnud Kaiu ja Vigala vald, mõlemal on pindalast katastrisse kantud üle 99 protsendi. Kõige aeglasem on olnud Järvakandi 81 protsendiga.
“Meil ei ole majandusnõunikku praegu tööl, kes nende küsimustega tegeleks, aga loodame ta varsti leida,” ütles Järvakandi vallavanem Mart Järvik. “Protsendi järgi tundub mahajäämus suur, aga tegemata asjade hulk on tegelikult väga väike,” lisas pindalalt väiksema Raplamaa omavalitsuse juht.
96,5 protsenti maast on katastrisse kantud Rapla vallal, kõigil teistel on üle 97 protsendi. Raplamaa andmeid vaadates torkab silma, et teistega võrreldes on mõningane mahajäämus valdadel, kus esineb linlik asula – lisaks Järvakandile veel Rapla, Kohila, Märjamaa.
Maareform on kestnud peaaegu 25 aastat, sellega tegelemine kohapeal on kohalike omavalitsuste ülesanne. Maa-ameti andmeil on enamik Eesti omavalitsusi jõudnud maareformiga lõpusirgele. Katastrisse on kantud 97,2 protsenti maast ehk moodustatud on 661 385 katastriüksust kogupindalaga üle 4,2 miljoni hektari. Sellest valdav osa ehk ligi 60 protsenti kuulub eraomanikele, ligi 40 protsenti riigile ja üks protsent omavalitsustele. Kõige kiirem Eestis on olnud Viljandimaa Kõpu vald, kus registrisse on kantud 99,9 protsenti ning kõige aeglasemad Kiviõli ja Kohtla-Järve linn, kus maakatastrisse on kantud alla 60 protsendi pindalast.
Vivika Veski / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 10. veebruari Raplamaa Sõnumitest
