Aastatetagune lootus, et internetist kujuneb informatsiooni kiirtee, on täitunud vaid osaliselt. Pigem on see kujunenud informatsiooni sasipuntraks. Inetumalt väljendudes on osa internetist kujunenud lausa peldikuseinaks.
Mikumalt tuleb suhtuda sellesse, mida avaldatakse uudisteportaalides ning eriti kommentaariumites. Uudised vahetuvad meeletu kiirusega ning nõnda on ka vead kergemad sisse tulema. Kirjavigu võib ju andestada, faktivead on vähe teine teema.
Kui päeva jooksul online-meediat jälgida, on vahel tunne, et portaalis töötav ajakirjanik on nagu mäesuusataja, kes peab veel ka laskesuusataja kombel märki tabama. Mäesuusatajana on tema jaoks arvel iga sekund, et uudis võimalikult kiiresti üles saada, ning laskesuusataja rollis peab ta olema täpne ega tohi faktidega eksida. Neid kahte rolli on keeruline koos täita. Ometi peab online-ajakirjanik sellega toime tulema.
Poliitiline sõnum kommentaariumis
Kommentaariumid on hoopis teine teema. Ausalt öeldes on mul hea meel, et Postimees ja ERR-i uudisteportaal lõpetasid anonüümsete kommentaaride kirjutamise võimaluse. Asjaliku infokillu leidmine oli sealt paras kunsttükk. Kahetuhandendatel aastatel oli lootus suur, et anonüümsed kommentaariumid kujunevad kollektiivseks ajuks, kus arutatakse asjalikult päevaprobleemide üle.
Kahjuks kujunesid need hoopis selleks osaks, mida võis nimetada interneti peldikuseinaks.
Võimust võtsid trollide armeed, kes olenemata uudise sisust palli ikkagi ühte väravasse tagusid. Kallutatud jõud surusid otseselt või ümber nurga peale oma seisukohti nii, et kogenematule netikülastajale võis jääda mulje, et arvamust avaldab erapooletu inimene.
Eriti eredalt tuli see minu jaoks esile viis aastat tagasi 20. veebruaril 2011. aastal. Siis toimus traagiliste tagajärgedega tulekahju Haapsalu lastekodus, kus hukkus kümme noort inimest. Ma pidin silmad peast välja imestama, kuidas netikommentaatorid seda uudist nii ühele kui ka teisele poole väänata püüdsid.
Õnneks päädis tookord asi avaliku hukkamõistuga Tallinna abilinnapea Taavi Aasa nõuniku Priit Kutseri suunas, kes kasutas õnnetust ära poliitilise sõnumi levitamiseks. Hiljem ta vabandas ning tunnistas, et tema kommentaaride ajastus oli vale.
Kes põhjustas Süüria konflikti?
Hoopis värskem näide interneti sasipuntras seostub minule praegu vältava Süüria kodusõjaga. Peaaegu iga päev ilmuvad selle kohta uudised, ent tervikpilt on ammu kaduma läinud. Tundub, et väga vähesed inimesed suudavad hoomata, mis seal tegelikult toimub. Kes kellega sõdib ning mille eest või mille vastu keegi lahingut peab? Millal see konflikt alguse sai ning kui palju osapooli seal õigupoolest madistab? Ainuke, mida me sealjuures reaalselt tajume, on see, et ühiskondliku korralduse ümberpööramine Süürias on Euroopa poole teele saatnud kümneid tuhandeid põgenikke.
Kes ikkagi põhjustas sealse konflikti ja kelle kasud mängus on? Ma kardan, et neile ja varem esitatud küsimustele ei maksa vastuseid oodata online-ajakirjanikult, kelle jaoks on oluline kiirus, mitte teemasse süvenemine. Ma ei ole tegelikult kindel, kas interneti sasipuntrast neile küsimustele üldse ammendavat vastust leiab. Kui leiabki, siis ikka on kuskil virtuaalse nurga taga mõni trolliarmee esindaja, kes vastuseid ja lahendusi oma võtmes pakkuda püüab.
Siim Jõgis / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 17. veebruari Raplamaa Sõnumitest
