Kogu Eestis peetakse praegu nõupäevi, et töötada välja hoolekandeteenuste projektid, mis aitaksid erivajadustega inimesi või pereliikmete hooldajaid tagasi tööle. Piirkondlikke ühistegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
Meie maakonnas vajalikke hoolekandeteenuseid kaardistati juba läinud aasta lõpul. Veebruaris olid kohtumised teenuseid pakkuvate MTÜ-dega ja valdade sotsiaalnõunikud tõid oma eelistused välja. 25. veebruaril peeti ROL-i ja sotsiaaltöötajate ühine seminar.
Projektiideede vormistamisel aitavad kaasa maakondlikud arenduskeskused. RAEK-i konsultant Karin Ratas tutvustas meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ sisu ja reegleid, kuid lisas, et väga palju on veel lahtisi otsi. Projektide esitamiseks on kolm vooru, millest üks on kavandatud pärast haldusreformi elluviimist. Esimene taotlusvoor peaks avanema lähikuudel. Ühise projekti võivad esitada mitu omavalitsust, mille piirid jooksevad kokku. Takistuseks ei ole maakonna piir. Toetus ühe projekti kohta on 50 000–300 000 eurot.
300 elaniku nõue
Tuline väitlus tekkis sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna peaspetsialisti Marek Atoneni ettekande peale. Eurorahaga on võimalik hakata uusi erihoolekandeobjekte ehitama. Suund on paigutada psüühiliste erivajadustega inimesed suurtest hooldekodudest ümber peremajadesse, kus koos elab kuni 30 inimest. Peremajade ehitamiseks saab toetust taotleda asulatesse, kus on vähemalt 300 elanikku.
Kohila vallas on juba kaks väikest erivajadustega inimeste kogukondlikku asutust: Camphilli küla ja Katikodu. Kohila vallavanem Heiki Hepner ütles, et mõlemad tulevad omadega toime ja tema arvates on see kunstlik piir, kui nimetatud meetmest nende arendamiseks raha ei saa, kuna need kaks asutust asuvad liiga väikestes külades.
Reet Saar / illustreeriv foto: Siim Solman
Loe pikemalt 2. märtsi Raplamaa Sõnumitest
