Rapla vallavalitsus tellib plaanitavale Rapla uuele hooldekeskusele ekspertidelt tasuvusanalüüsi ja lõpetas kahe kuu eest tööle võetud hooldekeskuse projektijuhi Avo Antoniga töösuhte.
Töösuhe projektijuhiga on teisipäevast lõpetatud, praegu otsib vallavalitsus erapooletut partnerit, kes teeks aprilli alguseks ära haigla naabrusesse plaanitud hooldekeskuse tasuvusanalüüsi.
Rapla vallavanem Ilvi Pere selgitas, et Rapla valla investeeringute kavas ei ole sellist summat, mille Avo Anton projektijuhina ehituse maksumuseks prognoosis. „Esmalt peab volikogu investeeringutesse sellise numbri ette nägema, et tegevustega edasi minna. Hakkame aprillist järgmiseks perioodiks investeeringute kava arutama, siis tulevadki uued otsused uue info valguses, et aru saada, kas see on Rapla vallale jõukohane. Tellime ka tasuvusanalüüsi, praegu on parima pakkuja väljaselgitamine. Võtame selle sõltumatult konsultatsioonifirmalt,” rääkis Pere.
Analüüsitakse Pere sõnul nii omandivormi küsimust kui ka seda, millises mahus ehitada. „Kui me ei suuda kogu lähteülesannet realiseerida, siis alati on variant teha mingi osa hiljem või teises mahus – need ongi analüüsikohad,” jätkas Pere. „Tahe on olemas, et ikkagi teoks teha see ilus unistus.”
Pere tõdes, et kuni investeeringuvõimalus ei ole selge, ei ole ikkagi inimesele tööd anda.
Tekkis küsimusi
Avo Anton tutvustas 25. veebruaril enne volikogu istungit volikogu liikmetele hooldekeskuse rajamise ajakava, maksumust ja omandivormi. Volikogu liikmetele anti nädal aega, et esitada küsimusi. Küsimuste tulemusel leidiski vallavalitsus, et tuleb koostada eraldi tasuvusanalüüs ja leida selleks erapooletu läbiviija.
Rapla abivallavanem Kalle Toomet kinnitas, et küsimus ei ole hooldekeskuse asukohavalikus ega muudes tegevustes. Ka praegusest ajakavast tahavad nad tema kinnitusel kinni pidada. Nädala eest tutvustati avalikkusele hooldekeskuse detailplaneeringut ning see tahetakse ikkagi aprillis volikogus kehtestada, nagu plaanis oligi, rääkis Toomet. Samuti püüavad nad tema sõnul pidada kinni sellest, et 2018. aastal saaks ehitusega valmis. Eksperdid tasuvusanalüüsi tegemiseks soovitakse leida juba nädala-pooleteise jooksul, lisas Toomet.
Rapla vallavolikogu liige Harri Õunapuu rääkis, et kui vallavalitsus andis veebruari lõpus hooldekeskuse rajamise käigust ülevaate, tekkis volikogu liikmetel mitmeid küsimusi, kuid ilmselt oli neid ka enne. Nõnda leitigi, et tuleb teha täiendavad analüüsid.
Mõned küsimused on Õunapuu sõnul tekkinud ka infopuudusest.
Õunapuu meenutab, et kui kolm-neli aastat tagasi tehti eelarvestrateegiat, siis leiti, et uus hooldekodu läheb maksma kuskil 2,6 miljonit. „Nüüd, kui on analüüsitud, on leitud, et tegelikult läheb kuskil 5 miljonit maksma, või 4,3 miljonit,” ütles Õunapuu.
(Rapla valla praegu kehtiva investeeringute kava järgi läheb hooldekeskuse ehitus maksma 3,6 miljonit eurot, millest kaks miljonit maksaks vald ise ja 1,6 oleks toetus – toim.)
Õunapuu lisas, et need tööd, mis praegu on hooldekeskuse rajamist ette valmistades tehtud, on kõik hästi tehtud.
Samuti peetakse tema sõnul endiselt vajalikuks kõike, mis on hooldekodusse kavandatud.
„Esimene hooldekodu, kus dementsetele patsientidele on 25 kohta, eraldi boks – vabariigis sellist polegi. On ka neid, kes tahavad omaette tuba, selle jaoks on viis tuba pansionaadi nime all, sansõlm on samuti omaette. Kaheksa kohta on ette nähtud abielupaaridele, kes tahavad kahekesi olla. 70 kohta on hooldekodu nagu praegu, aga üle kahe inimese pole kuskil toas,” kirjeldas Õunapuu tulevikuplaane.
Projektijuhi kallis töö
Õunapuu rääkis, et kui nad käisid aasta eest Nurmijärvil hooldekoduteenusega tutvumas, oli kõigile selge, et selle jaoks, mida nad tahavad, tuleks võtta projektijuht, kes paneks hooldekeskuse lähteülesande kokku. Vallavalitsus jõudis aga tema sõnul projektijuhi töölevõtmiseni alles siis, kui kaks kolmandikku lähteülesandest oli juba koos. Projektijuht tuli võtta tööle tasu eest, mis on hind tööturul sellise töö jaoks, kuid see on hoopis teistsugune kui see, mida vallamajas ametnikud saavad, jätkas Õunapuu.
„Kui võetakse tööle inimene, kes on hoopis teisiti tasustatud [kui vallaametnikud], siis ongi inimlik pinge üleval. Inimlikkusel on mitmesuguseid väljundeid, mida ei oska seletadagi. Mõni läks kadedaks. Ilmselt,” ütles Õunapuu.
Küsimusele, kas projektijuht oleks läinud vallale ülemäära kalliks maksma, vastas Õunapuu jaatavalt.
„Mitte ainult kalliks maksma, vaid tekitas vallaametnike seas suuri pingeid, millega tekitas mittetöist õhkkonda,” tunnistas ta.
Rohkem sai Õunapuu hinnangul siiski määravaks see, et oli tegemata vajalik selleks, et kõik oleksid olnud hooldekeskuse rajamise protsessist ühtemoodi informeeritud.
Vivika Veski
