Värsketel andmetel on Rapla maakonnas töötuid 939. Neist 909 on arvel Töötukassa Rapla osakonnas ning ülejäänud naabermaakondades, kus neil on logistilistel põhjustel mugavam käia.
Töötukassa Rapla osakonna juhataja Hetti Kask ütles, et ennustamine on küll tänamatu töö, aga tavaliselt on kevaditi töötuse protsent langenud. See annab lootust, et ka tänavu võib see tänu hooajatöödele hakata langema. Noori ehk alla 24-aastaseid on Rapla osakonnas arvel 129, mis moodustab kõikidest töötutest 14 protsenti. Kask ütles, et see number väga palju muret ei valmista, sest noored on liikuvad ja aktiivsed ning kaua nad Töötukassa arvel ei püsi. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eesti noorte töötuse protsent Hetti Kase sõnul palju väiksem.
Üle viiekümneaastased moodustavad kõikidest töötutest 19 protsenti. Juhataja sõnul on paljud neist Töötukassas arvel õigustatult, sest nad vajavad täiendõpet. Probleemne number on 323, mis tähistab pikaaegseid töötuid. Kokku moodustavad nad kõikidest töötutest 36 protsenti. Pikaajalise töötuna kvalifitseeruvad üle 24-aastased, kes on olnud töötud üle ühe aasta, ning alla 24-aastased, kes on olnud töötud vähemalt pool aastat. Kask ütles, et see ei ole veel kõige hullem number. “Mäletan aegu, kui pikaajalisi töötuid oli 50 protsenti,” ütles ta. Tavaliselt aitab pikaajaliste töötuse protsenti langetada suvi, kui pakutakse palju hooajatöid.
Jaanuaris sai Töötukassa Rapla osakonnas arvel olnud inimestest tööle 102 ehk 10,5 protsenti. Hetti Kase sõnul on see hea näitaja, sest tavaliselt ei pakuta aasta alguses palju töökohti. Sama ajaga tuli arvele juurde aga 167 töötut.
Siim Jõgis / foto: Siim solman
