Ühe hobuse jaoks on kolmkümmend aastat küllaltki tõsine iga. Sellesse aega mahub palju erinevaid sündmusi ja tegevusi, eriti kui on tegemist mitmekülgsete omadustega päris tori tõugu hobusega.
Taage on töötanud auväärsel kohal hobueksponaadina Sillaotsa talumuuseumis ja proovinud paar aastat Sillaotsa suveteatris näitlejakarjääri.
Kolmekümnesse aastasse mahub sadu kilomeetreid vankri- ja ratsasõitu, reisijateks nii täiskasvanud kui ka lapsed. Taage on tori hobusele tüüpiliselt rahulik ja sõbralik ning „lolli- ja pommikindel“, nagu on tema kohta öeldud.
Nüüd peab Taage õigustatult pensionipõlve Rapla maakonnas Paisumaal Lilian Masingu juures. Peale Taage on perenaisel hoida veel 10 rahuliku loomuga tugevat tori hobust.
Raplamaal on teisigi „päristorikaid“. Lau külas Madise tallis on neid koos päris suur punt. Raplamaal tegeletakse usinalt rakendispordi edendamisega ja mitmel pool pakutakse hobusõitu nii ratsa, vankri kui ka saaniga. Taas on au sisse tõstetud tori hobustega väiksemate põllutööde tegemine.
Sugutäkk Sangar harjutaski künnivõistlusteks peamiselt Rapla linnas aiamaade üleskündmisega. Ka Kuusiku mõisa tallis kasvab tori hobuste arv tasapisi. Tänaseks on neid juba 5. Kuusikul saab samuti ratsutada ja vankri või reega sõita.
Lau külas, Paisumaal ja Kuusiku tallis hoolitsetakse selle eest, et sünniks juurde tori tõugu varsakesi, kes hakkaksid uusi omanikke rõõmustama ja tõstaksid hobutöö taas au sisse.
Raplamaal peetakse veel mõnes tallis üksikuid vanatüüpi tori hobuseid. Kuid kahjuks on terve Eestimaa peale neid haruldasi suksusid väga vähe järele jäänud.
Terje Villems / foto: Terje Villems
Loe pikemalt 16. märtsi Raplamaa Sõnumitest
