“No nii. Olen otsustanud. Täna lasen ennast õhku ja võtan 20 uskmatut endaga kaasa,” mõtles terrorist pärast ärkamist ja võttis vaevaks palvetada Meka poole.
Nii lihtsalt need asjad vaevalt käivad. Ometi tekib küsimus, kui kiiresti langetab potentsiaalne terrorist otsuse korraldada enesetapurünnak. Reedel, 18. märtsil võttis Belgia politsei kinni Pariisi rünnakute ühe korraldaja Salah Abdeslami. Neli päeva hiljem tabas Brüsselit enneolematu terrorirünnak, kus kolm meest lasid ennast õhku.
CNN lasi hiljuti eetrisse väga kõneka uudislõigu sellest, kuidas eelmise aasta novembris Pariisis end õhku lasknud Brahim Abdeslam alles veebruaris klubis tantsib, sigaretti kimub ja blondi tütarlapsega flirdib. Tema sõbrad filmisid sellest episoodist video, mida uudislõigus ka näidatakse. Sisuliselt poole aastaga oli elunautijast saanud veendunud äärmuslane, kes on valmis oma usu nimel surma minema.
Needsamad sõbrad andsid CNN-ile anonüümselt intervjuu ning meenutasid, et see veebruari õhtu eelmisel aastal oli viimane kord, kui nad Brahim Abdeslami ja tema venda Salah Abdeslami joomas nägid. Edasi hakkas Brahim tundma sügavamat huvi religiooni vastu, kuid sõprade sõnul üllatas neid, kui radikaalseks see huvi läks. Kui see CNN-i uudislõik vastab tõele, siis on see üsna jahmatav. Enesetaputerroriste ei kasvatata aastaid kuskil Lähis-Ida kõrbes, vaid nad võivad esile kerkida võrdlemisi lühikese ajaga Euroopa südames.
Palju on räägitud sellest, kuidas ISIS kasutab ära põgenikekriisi, et smugeldada enda võitlejad Euroopasse. Praeguses seisus ei paista see üldse arukas plaan. Kui mina oleksin mõne terroriorganisatsiooni ülemus, siis ma mõtleks enne topelt, kui saadaksin oma tubli terroristi ohtlikule Vahemere ületamisele uppuma. Samuti ei tundu tulus lähetada teda koos tuhandete teiste põgenikega kuskile Türgi pagulaslaagrisse aega surnuks lööma. Võttes aluseks vendade Abdeslamide süžee, on hulga arukam otsida džihadiste otse Euroopast.
Vennad Abdeslamid on küll Maroko päritolu, kuid sündinud ja üles kasvanud Belgias. Selge on see, et mida suuremaks läheb Euroopa muslimite kogukond, seda suurem on ka seltskond, kes tunneb sümpaatiat ISIS-e ja teiste äärmusrühmituste ideoloogia vastu. Enamik Lähis-Idast pärit põgenikke ei ole kindlasti valmis ISIS-t toetama ja veel vähem nendega koostööd tegema. Ometi tekib rändekriisi järel Euroopasse märkmisväärne grupp inimesi, kes tahes-tahtmata tunnevad ühise usulise tausta tõttu sidet nendega, kes religiooni oma tahtmise saamiseks ära kasutavad.
Need pagana terroristid on end eurooplase teadvusesse sisse söönud. Nad on meie praeguse aja ja tõenäoliselt ka tuleviku üks osa. Reaalsus, millega Euroopa rahvusvahelistes suhetes jõuliselt arvestada tuleb. Kurb on see, et kurjus on leidlik. Kui terrorist soovib kurja teha, siis leiab ta selleks võimaluse. Ma kahtlen, kas nende vastu aitavad karmimad julgeolekumeetmed ja turvamehed lennujaamas.
Kaugemas perspektiivis on rändekriisi lõpetamiseks ja terrorismi ohjeldamiseks kaks suunda, millele tähelepanu pöörata.
Esmalt tuleb teha lõpp Süüria kodusõjale ja luua seal riigis võimalikult rahulik olukord. Küllap soovivad mitmed Euroopasse varjupaika otsima tulnud süürlased sel juhul koju tagasi pöörduda. Teiseks tuleb pingutada selle nimel, et pakkuda siia jäänud põgenikele võimalust sulanduda Euroopa kogukonda. Vastasel juhul ei kao ka terrorism kuskile.
Siim Jõgis
