Kooliealised lapsed veedavad suurema osa oma päevast koolis. Sõltumata kooli suurusest ja õpilaste arvust koguneb iga päev nendesse ruumidesse erineva perekondliku tausta, päritolu ja kogemustega lapsi ning noori. Enamik meenutab hilisemas elus kooliaega heldimusega. Mõned kehitavad õlgu. Mõni aga tunneb rõõmu, et see aeg on möödas.
Põhjusi, miks kooliaeg mõnele meist raskem on kui teistele, võib olla väga palju. Üks olulisemaid murekohti on aga koolivägivald ja selle alaliik, koolikiusamine. Koolivägivald on teema, millest palju räägitakse. Sellega on ühel või teisel moel kokku puutunud enamik inimesi. Keegi ei kahtle, et vägivald on probleem ja see vajab sekkumist.
Paljud koolid, sh meie maakonna koolid, on võtnud kasutusele meetmeid nii vaimse kui ka füüsilise koolivägivalla tõkestamiseks.
Raplamaa Sõnumite toimetus pöördus neist mõne poole, et uurida, millisena hindavad nad täna enda koolis koolivägivalla olukorda, kuidas nad tekkinud probleemseid olukordi lahendavad ja milliseid väärtushinnanguid oluliseks peavad.
Stina Andok
Loe pikemalt 6. aprilli Raplamaa Sõnumitest
