Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam töötab EP väliskomisjonis, veel täpsemalt julgeoleku ja kaitse allkomisjonis. Eelmisel nädalal külastas ta Raplamaa Sõnumite toimetust ning kõne all olid ka Euroopa Liidu ühtsuse ja julgeolekuga seotud teemad, millega tema iga päev töötab
Mida tooks kaasa Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust?
Ebakindlust, sest Ühendkuningriik on ju just väga tugev olnud EL-i põhialuste arendamisel – vaba turg, kaupade, teenuste, inimeste vaba liikumine. EL-i üks puudujääk on olnud see, et ühisturg, üks ühenduse alustala, on seni veel lõpule viimata. Kõlab imelikult?
Kõlab.
Põhilised ongi need neli vabadust – kaubad, kapital, inimesed, teenused. EL ei ole suutnud ühisturu ideed seni täielikult teostada, sest mitmed liikmesriigid senini kaitsevad väga oma rahvuslikku turgu, oma tööstust jne. Inglismaa on nende põhivabaduste teostamisel tugev olnud. Igal juhul Inglismaa lahkumine mõjuks desorienteerivalt, usku vähendavalt, kuid see võimalus muidugi on.
Üldine rahulolematus olemasoleva süsteemiga või ka juhtkonna ja inimeste vahelise sideme hõrenemine on olulisemaid probleeme EL-is üldse. Kui ei leita mõistlikku väljapääsu, hakatakse otsima irratsionaalseid… Lahkumine on samuti üks niisugune, mitte väga mõistlik väljapääs. Euroopa on ainult siis arvestatav jõud, kui oleme koos.
Ma ei pea ise Inglismaa lahkumise võimalust väga tõenäoliseks, kuid poliitikas tuleb arvestada kõigega, ka plaani B.
See oleks kehv otsus?
Kindlasti.
Euroopa Parlamendis on olnud aruteluks ka sellesama teema laiem vaatlus – kas on reaalne, et Schengeni ruum võiks laguneda?
Ei usu, et Schengen laguneb. Arvan, me ei peaks minema emotsionaalsete versioonidega kaasa, Eestis on aeg-ajalt seda kalduvust, kui midagi halba juhtub, siis rutatakse kohe järeldama, et nüüd on kõigega lõpp.
EL-i usaldusväärsus ja kestvus ilmneb selles, et EL-i loomisest peale on alati oma kriisidest üle saadud, sellelaadsed kriisid on kestnud kümneid aastaid. Üle saadakse tänu ainulaadsele diskussioonikogemusele – sulatada eri huvid ja õigused kompromissidesse. See ei ole alati kõigile rahuldust pakkuv, kuid ikkagi töötab üsna hästi.
Schengeni puhul on praegu selge, et terrorismi oht kasvab. Me oleme sõjas – sõjas äärmuslusega. Sõda nõuab mitte deklaratsioone, vaid radikaalseid konkreetseid meetmeid, et kodanike turvalisust kaitsta. Eestis on terrorismioht suhteliselt madal. Kuid terroristide peaeesmärk ongi see, et keegi ei tunneks end kusagil julgena. Igal juhul on Eestil praegu hea võimalus võtta aegsasti vajalikud meetmed tarvitusele. Et kahtlaste inimeste üle kontrolli tugevdatakse ja üritatakse nende isikuid aega viitmata kindlaks teha, et piiridel senisest rohkem dokumente kontrollitakse – see ei ole Schengeni rikkumine ega lagunemine.
Juune Holvandus / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 13. aprilli Raplamaa Sõnumitest
