Riigikogus teist koosseisu töötav, ettevõtjana tuntud IRL-lane Aivar Kokk rääkis Raplamaa Sõnumitele, kuidas areneb lastele ja üksikvanematele abiks mõeldud uue elatisabiskeemi loomist. Juttu oli ka heategevusest ja tööhõivereformist.
Suurärimehe ja Toompeal töötava mehe puhul tekib lihtinimesel paratamatult küsimus: kui palju ta tegelikult teab sotsiaalvallast altpoolt, rohujuure tasandilt?
Jõgevamaal ettevõtjana ja vallavanemana tuli mul siiski huvi tunda, kas on leida töötajaid või kas nad liiguvad mujale, kui palju maakonnas on üldse ja millist rahvast ja mida nad teevad. Vallavanemana olen vastutanud lastekodu, haigla, erivajadustega inimeste hooldekodu eest. Ma kohtun üsna tihti sotsiaaltöötajatega, arstidega, aina julgemalt ja tihemini võetakse n-ö nööbist kinni. Iga päev saab sotsiaalkomisjon päris mitmeid e-kirju ja püüame mured ka kohe lahendada, nt Saaremaa Pimedate Ühing palus abi transpordikulude hüvitamise asjus – nad on FIE-d – ja saime juba nädalaga neid abistada.
Ma arvan, et igasugune pöördumine abi saamiseks on väga tähtis. Eriti riigiasutusse. Sama tähtis on, et vähemalt esimest pöördumist ei eirataks ja et see ei jääks negatiivse vastusega, siis inimene hakkab usaldama. Kui üldistada, siis on ülitähtis märgata abivajajat ja pakkuda abi. Mõnikord on vaja väga vähe või väga väikese aja vältel. Lihtne näide: koolilõpuülikond, kui perel pole võimalik, või ühiselamu üür teatud aeg. Eraisikuna olen teinud palju heategevusüritusi. Muide, nad pole nii kulukad kui näib. Teed tasuta kontserdi ja samas korjanduskarp selle paiga – kooli, haigla, kiriku vms – heaks täitub päris ruttu.
Kuidas jõudis teieni üksikvanema probleem?
Muidugi teadsin, et teema on mahukas, kuid et nii mahukas, adusin alles 2011, kui tegin oma Riigikogusse mineku kampaaniat. Siis tundus, et peaaegu iga teine, kellega rääkisin, tutvustas end üksikvanemana.
Juune Holvandus / foto: Juulija Rüsse
Loe pikemalt 20. aprilli Raplamaa Sõnumitest
