Raplamaal on tänavu leitud 19 seakatkunakkusega metssiga, viimastel nädalatel pole uusi leide lisandunud.
Eestis on tänavu maaeluministeeriumi sigade Aafrika katku infoportaali andmeil 4. aprilli seisuga olnud kokku 583 katkuleidu, neist veidi enam kui pooled avastati kütitud sigadel. Kõige rohkem katkuleide on olnud Tartu ja Põlva maakonnas.
Rapla maakonnas leiti esimene katkunakkusega metsseakorjus eelmise aasta juulis Kehtna vallas Ohekatkul. Raplamaa veterinaarkeskuse juhataja Aavo Lumi sõnul on nakkuse leiukohad jäänud samaks, mis need olid alguses – nakkuskoldeid on leitud peamiselt Kehtna ja Käru vallast.
Lumi lisas, et jahimehed on Raplamaal tublid olnud, küttinud rohkesti metssigu.
Märtsi algusega lõppes 2015.–2016. jahiaasta ja algas uus. Möödunud jahiaastal oli metssigade küttimismaht Raplamaal 2700 siga, kütiti aga 3217 siga.
Enamikus Eesti maakondades küttimiskohustus täideti, puudu jäi etteantud mahust vaid lõunapoolseis maakondades ja Järvamaal, kõige rohkem aga Võrumaal, kus kütiti vaid 63 protsenti normist ehk 883 siga 1400-st.
Järvamaal kütiti 92 protsenti, maht oli 2400 siga.
Kokku oli kohustuslik küttimismaht Eestis ligi 30 000 siga, kütiti 32 330 ehk 109 protsenti.
Selle aasta jooksul on Raplamaal juba kütitud üle 1500 metssea, neist ligi 180 uue jahihooaja alguses märtsis.
Eelmisel aastal leiti Raplamaal viis katkunakkusega metsseakorjust ja avastati taud ühel kütitud loomal. Esimene leid oli juulis, teine septembris, kolmas novembris, ülejäänud kolm detsembris.
Kokku oli Eestis metssigadel mullu üle tuhande katkuleiu, neist ligi 700 diagnoositi hukkununa leitud sigadel, ülejäänud kütitud loomadel.
Raplamaal kodusigadel seakatku leitud ei ole, küll oli mullu novembris üks katkuleid Pirgus piiratud alal peetud metsseakarjas.
Vivika Veski / foto: Siim Solman
