Vigala vallavolikogu valis eile kaheksa poolthäälega üheksast volikogu esimeheks Meelis Välise, kes on varem pidanud Vigalas vallavanema ametit.
Eelmisel istungil märtsi lõpus avaldas volikogu umbusaldust senisele esimehele Martin Andrellerile, kelle seisukoht Vigala valla kahe põhikooli liitmise suhtes ei langenud kokku volikogu enamuse omaga. Andreller oli saatnud märtsis laiali vallavolikogu otsuse eelnõu, mis nägi ette liita Vana-Vigala põhikooli klassid Kivi-Vigala põhikooliga ja lõpetada koolitustegevus Vana-Vigala põhikoolis. Samuti oli ta väljendanud vabariigi aastapäeva kõnes oma toetust just Kivi-Vigala põhikooli jätkamisele, kui üks koolidest tuleb sulgeda.
Märtsikuise volikogu istungi eel ütles Välis Raplamaa Sõnumitele, et Vana-Vigala kooli tuleviku suhtes on tema seisukoht kindel – seda ei tohi sulgeda. „Kool olgu seal, kus on lapsed,” põhjendas ta. Vana-Vigalas on tänavu õpilasi üle kaheksakümne, Kivi-Vigalas üle neljakümne. Samuti tõi Välis välja, et Vana-Vigala kool on pingutanud selle nimel, et kool püsima jääks, on võtnud sinna õppima õpilaskodu lapsi ja käitumisraskustega õpilasi.
Staažikas vallavolinik
Meelis Välise ettepanekul hääletas volikogu märtsis koolivõrgu ümberkorraldamise punkti päevakorrast maha, mistõttu jätkab Vigala järgmisel õppeaastal kahe põhikooliga, kuna seadusjärgne aeg koolivõrgu sellesügiseseks ümberkorralduseks lõppes märtsiga otsa.
Meelis Välis töötab naabervalla Kullamaa gümnaasiumi direktorina ja Vana-Vigala põhikoolis keemiaõpetajana. Ta on olnud Vigala vallavanem aastatel 1999–2002.
Vigala vallavolikogu liige on Välis olnud 1993. aastast alates. Volikokku kandideeris ta Reformierakonna ridades. Eelmine volikogu esimees kuulub valimisliitu Vigala Väega Värk. Samas on mitmed kohalikud inimesed kinnitanud, et erakonnast hoopis olulisem on Vigalas see, kas oled Kivi-Vigalast või Vana-Vigalast.
Märtsikuise volikogu istungi päevakorras oli ka umbusalduse avaldamine vallavanem Priit Kärsnale, kes samuti pooldas Kivi-Vigala kooli jätkamist. Meelis Välise järel 2002. aastal vallavanemaks saanud Kärsna töötab seal koolis ise ka füüsikaõpetajana.
Haldusreform ja koolireform
Volikogu esimeheks saanud Välis tõdes, et eeloleval perioodil on tähtsaim ülesanne Vigalas seesama mis kõigis valdades – haldusreform. Ta ütles, et kui tehakse otsus, et vähem kui 5000 elanikuga vallad alles ei jää, ei ole otstarbekas oodata ka sundliitmist. Vigala vallas hiljuti läbiviidud küsitluses pooldas Välis, et nii Vigala kui ka Kullamaa vald liituvad Märjamaa vallaga.
Välis tõdes, et koolide teema, mis Vigalas hiljuti pinge üles tõi, on samuti haldusreformiga seotud.
„Tegelikult ikka tuleks püüelda selle poole, et pingeid oleks minimaalselt kahe kogukonna vahel. Üks vald ja kogu aeg on kenasti kõrvuti elatud. Ei saa ju olla nii, et ajame meelega tülli inimesed. Ega see küsimus lahendatud ei ole, aga kas see jääb meie volikogu otsustada või läbirääkimiste küsimuseks ühendvalla jaoks, ei oska öelda praegu,” rääkis Välis.
Viimasel paaril kuul on mitmed Vigala vallavolikogu liikmed volikogust välja astunud ja nende asemele on tulnud asendusliikmed. Välis ütles, et ta ju ei tea, miks keegi volikogust lahkumise avalduse kirjutas, kuid ilmselt mingi mõte selle taga oli. Ta lisas, et huvitaval kombel on nüüd olukord selline, et asendusliikmed on Vana-Vigalast. „Aga võib-olla nad [algsed volikogu liikmed] on kolme kuu pärast tagasi, siis taastub endine olukord,” arutles Välis.
Ta möönis, et selline sage väljavahetamine võib volikogu tööd mingil määral häirida küll, eriti kui ka komisjonide esimehed on valitud asendusliikmete hulgast. Kui nemad jälle uuesti volikogust välja peavad minema, tuleb jälle ümber valida, märkis Välis.
Vivika Veski
