Emasid on igasuguseid. Mõni ema suudab ja soovib pakkuda oma armastust ja hoolt rohkematele kui vaid päris oma lastele. Teada saamaks, kes on need inimesed, kes valivad elukutseks perevanema ameti ja milline näeb välja tema argipäev, läksime külla ühele toredale perekonnale Juuru SOS Lastekülla.
Lastekülla jõuame ühel ääretult ilusal ja soojal kevadisel pärastlõunal. Lasteküla on tõeliselt idülliline paik – selle moodustavad viis imearmsat peremaja, mida ümbritseb kaitsev aed. Õuel on korvpalliplats, mänguväljak koos kiikedega ja isegi välijõusaali vahendid. Õhkkond on seal vaikne ja mulle tundub, et lastele on see väike kogukond kasvamiseks väga sobilik.
Enne veel, kui mõne maja uksele koputada jõuame, tervitavad meid SOS Lasteküla kommunikatsioonispetsialist Ave Schmidt ja külajuhataja Brita Kiik. Kommunikatsioonispetsialist iga päev Juurus ei toimeta, aga täna on eriline päev. Kohe-kohe jõuavad lastekülla Rapla korvpallimeeskond Avis ja Ameerika saatkonna diplomaat koos kaaskonnaga. Enne veel jõuame aga tutvuda pereemaga.
Missioonitunne tõi tööle
Pereema Maie on täpselt selline, nagu üks ema minu ettekujutuses enamasti ongi – sooja naeratuse ja sõbralike silmadega keskealine naine. Kohe, ilma pikema tutvustuseta meenutab ta mulle minu enda ema. Ilmselt peakski see nii olema. Istume kõik ühiselt hubasesse elutuppa söögilaua taha, et natuke lähemalt tutvust teha.
Maie on Juurus pereemana töötanud eelmise aasta 1. oktoobrist, aga lastega töötamise kogemust on tal varasemast ajast kokku umbes kümne aasta jagu.
Kõik sai alguse Maidla lastekodust, kus Maie töötas juhataja abina seitse aastat. Järgnes aeg Rapla vallas tugiisikuna töötades. Pärast selle töö lõppemist tundis Maie, et tal on veel nii palju anda ja on aeg hakata uuesti lastega töötama.
Maie teeb pereema tööd missioonitundest. Talle otsa vaadates ja tema juttu kuulates tunnen tugevalt tema tahet ja motivatsiooni. Tema siirus soojendab südant ja mul on väga hea meel, et selliseid inimesi meie ümber on. Maie sõnul on tema suurim soov, et need lapsed kasvaksid siin lastekülas, oma kodus, sotsiaalselt küpseteks täiskasvanuteks, kes ei kordaks oma vanemate tehtud vigu ja õpiksid enda tegude eest vastutust võtma. „Ehk õnnestub neil see ring murda,“ ütleb Maie tõsimeelselt, aga samas hellalt.
Stina Andok / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 11. mai Raplmaa Sõnumitest
