Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Jevgeni Ossinovski on olnud Eesti tervise- ja tรถรถminister alates eelmise aasta 14. septembrist. Selle aja jooksul on ta tegelenud kรผsimustega, mis ulatuvad tรถรถvรตimereformist alkoholipoliitikani.
Valitsuse liikmena tuleb tal tรคhelepanu pรถรถrata ka haldusreformi lรคbiviimisele. Rรครคkides alkoholipoliitikast, sรตnas Ossinovski, et Eesti inimesed tarbivad vรคgijooke liiga palju. Tema sรตnul tuleb muuta รผhiskondlikku suhtumist alkoholi tarbimisse ning seda tuleb muuta nelja nรคitaja kaudu, milleks on alkoholi hind, reklaam, mรผรผgitingimused ja alkoholiprobleemide kรผรผsi langenud inimeste ravi.
Haldusreform on Rapla maakonnas vรคga tuline teema. Mis on sotsiaaldemokraatide vรตi teie isiklikud seisukohad seoses haldusreformiga?
Sotsiaaldemokraatide esimene seisukoht on see, et haldusreformi on vaja. Selle รคrategemine eeldab loomulikult seda, et valitsuses olevad erakonnad jรตuavad kompromissile. Haldusreformist on rรครคgitud 20 aastat ja seda pole รคra tehtud, sest osapooled on olnud jรคikadel positsioonidel. Tรคnaseks oleme suutnud รผhisosa leida. Nii minu erakonnas kui ka teistes on neid, kes รผtlevad, et haldusreform on hea, teeme รคra. Muidugi on ka neid, kes รผtlevad, et see ikka ei kรตlba. Usun, et tรคnaseks sรผndinud kompromiss vรตimaldab haldusreformi รคra teha.
Vaatame, kuidas รผhinemisprotsess lรคheb. 2017 on meil uus halduskorraldus pรตhimรตtteliselt kรคes. Pรคrast seda saame vaadata, milliste รผlesannetega suuremad omavalitsused saavad hakkama ja kas me peaksime neile mingeid รผlesandeid juurde andma. Minu selge visioon on see, et kohalikku otsustamist vรตiks olla pigem rohkem kui vรคhem. Ei ole nii, et ministeeriumiametnikud teavad paremini, kuidas kohalikku elu juhtida.
Kas teie visioonis jรครคb Raplamaa maakonnana pรผsima?
Praegustel maakondadel on oma ajalooline identiteet. Mingisugust regionaalset pรตhjust seda kunstlikult lรตhkuma hakata kindlasti ei ole. Kui mรตni omavalitsus tahab teise maakonda รผle minna, siis see on igati vastuvรตetav, kui kohapeal kokkuleppele jรตutakse. Kunstlikult maakondasid tappa ei ole minu arvates mingit mรตtet. Mis puudutab maakonnatasandi รผlesandeid, siis sotsiaaldemokraadid nรคevad, et neid vรตiks pigem olla rohkem.
Meie jaoks on vรตtmekรผsimus see, et uutel valdadel tekiks rohkem vรตimekust. Perspektiivis vรตiksid nad tรคnaseid รผlesandeid lahendada paremini ning tulevikus vรตiks neile veel tรคiendavaid รผlesandeid รผle anda. Juba praegu oleme kokku leppinud, et alates 2016. aastast lรคheb kohalikele omavalitsustele teede korrashoiuks riigieelarvest rohkem raha.
Inimestel on hirm, et praegused valdade รครคrealad รครคremaastuvad pรคrast haldusreformi veelgi rohkem. Kas see hirm on pรตhjendatud?
Eesti regionaalpoliitika suurimaid probleeme ei ole kindlasti see, et me ei ole saja inimesega kรผladele vรตimaldanud jรคtkusuutlikku arengut. รtlen ausalt โ seda ei ole vรตimalik teha. Kui vaadata arenenud regionaalpoliitikaga Pรตhjamaade kogemust, on linnastumine รผleรผldine tendents. Sellele vastu seista ei ole mingisugust mรตtet. Eestis ei tule enam kunagi saja ega viiesaja elanikuga kรผlasid, mis on iseseisvad majandusรผksused.
Regiooni konkurentsivรตimet hoiab ikkagi kohapealne majandusmootor, mis hoiab tรถรถkohti.
Siim Jรตgis / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 11. mai Raplmaa Sรตnumitest
