Vestlusring: Kas Rapla on keskus ja kui on, siis kellele

Kas Rapla on keskus kõigile Rapla maakonna inimestele? Kui ei ole, siis kas ta peaks seda olema ja mida oleks sel juhul võimalik teha, et ta oleks keskus?
Märtsikuises haldusreformiteemalises vestlusringis käis Ülo Peets välja mõtte, et Rapla ei ole korralik keskus selles mõttes, et ta ei erine oluliselt Kohilast või Vigalast, ei oska ennast atraktiivseks teha. Nüüd, mil osa omavalitsusi on Raplale ei ütelnud, teised jätkavad läbirääkimisi põhjusel, et nende valla elanikud saavad suurema osa vajalikest teenustest just Raplast, kutsusime vestlusringi vallavanemad Ilvi Pere (Rapla), Indrek Kullami (Kehtna), Villu Karu (Märjamaa), Elari Hiisi (Käru), Heiki Hepneri (Kohila) ja ROL-i tegevjuhi Silvi Ojamuru, et arutleda, mis teeb Raplast keskuse ja mis puudu jääb.

Alustaksin ühe juhuslikult Rapla raudteejaamas pealt kuuldud kõnekatkega. Keegi reisija, ilmselt tallinlane, teatas, et hakkab nüüd Raplast tulema. On ikka karukolgas küll! Raplast ongi kogu riigis selline ettekujutus, et midagi väga olulist siin ei sünni.

Hepner: Kohila on ka teinekord Tallinna inimese jaoks Kapa-Kohila. Ma ei võtaks seda väga südamesse. Aga viimastel aastatel on kuulutatud, et Eesti elu on nii tuksis, et on veel jäänud päästa maakonnakeskused. Mulle tundub, et me tähtsustame maakonnakeskusi võib-olla üle. Võtame Põlva, Jõgeva, Valga maakonna – need maakonnakeskused on kõik Tartust 50 km raadiuses. Valga on küll kaugemal, aga vahepeal on Otepää, kelle jaoks ei ole Valga mingi keskus. Räpina jaoks on Põlva küll natuke suurem keskus, aga õige keskus on ikkagi Tartu. Põltsamaa jaoks on õige keskus selgelt Tartu, mitte Jõgeva. Tallinna ümber ongi nii lähedal ainult Raplamaa. Järvamaal on Paide tegelikult suurema kaaluga, maakonda ühendav keskus, sest ta on Tallinnast piisavalt kaugel.
Kui niimoodi vaatame, ei näe ma Raplamaal üldse probleemi. Mis ei tähenda, et me ei peaks vaatama, kuidas maakonda paremini integreerida. Pikalt on räägitud Rapla ja Tallinna ühendamisest maanteed pidi, selle ohutumaks tegemisest. Villu [Karu] on rääkinud, et Märjamaal ei saa busse peatuma. Sellised asjad peaksid olema fookuses.

Pere: Inimesed on ise Rapla keskuseks teinud oma käitumise, igapäevase liikumisega. Igas vallas seda küll ei näe, et liigutaks Rapla suunal. Kohila on kindlasti Tallinna poole, aga igasugused uuringud näitavad Raplat keskusena. Kui vaatasin sisse- ja väljarännet Rapla vallas, siis numbrid näitavad, et Rapla võidab teiste valdade arvelt päris olulise arvu kodanikke igal aastal. Aastatel 2013-2015 on välja- ja sisseränne maakonna teistest valdadest Rapla kasuks plussis 114 inimest. Sel aastal on nelja esimese kuuga rändesaldo +41.
Arvan, et selle taga on suuresti inimeste emotsionaalsed otsustused, kas valitakse Rapla kool või lasteaed või lihtsalt… ei tahaks päris seda ka öelda, et meie koolid või lasteaiad nii palju paremad on kui naabritel. Ma usun, et meil on vedanud, et maakonnas on punkt, kuhu saavad elama tulla inimesed, kes tahavad elada elu tuiksoonel, linnas.

Ojamuru: Keskused muudavad ajas oma asukohta ja osatähtsust. Muinaslinnused olid ühes kohas, keskaja linnused olid järgmises kohas. Siis tekkisid mõisa-, siis kihelkonna-, siis kolhoosi-sovhoosikeskused… Praegu me tuvastame maakonnas erinevate uuringute ja analüüsidega eri tasandi keskusi, aga kas need 100 aasta pärast on ka veel samas kohas või kohta vahetanud?
2010. aasta keskuste arengu-uuringus tõdesime, et Rapla on tõepoolest maakonna jaoks oluline keskus, aga on ka teised keskused: Kohila ja Märjamaa on kindlasti kindla staatuse ja kindlate ülesannetega keskused. Hästi suur vaidlus oli Järvakandi üle. Leppisime kokku, et aktsepteerime Järvakandit keskusena. Kokkuvõttes tõestab ka 2015. aasta TÜ uuring „Era- ja avalike teenuste paiknemine ja kättesaadavus“, et keskused on Rapla, Kohila ja Märjamaa.

Kullam: Silvi jutt on täpne ja õige. Rapla maakonnas on ikkagi kolm keskust. Kehtna vald on suur küll, aga konkreetset keskust ei ole. Kui vaadata, siis praegu sõidavad Raplas elavad inimesed päevaks Tallinnasse ja Raplas töötab väga palju ümberkaudsete valdade inimesi, kes päevasel ajal linna täidavad.
Keskuse roll on kindlasti väga oluline, aga küsimus on selles, et see keskus haldusreformi käigus endale ühel hetkel liiga ei teeks ääremaadega. Kui äärt tuleb väga palju ja tasakaal läheb paigast ära, võib linn mitte võita, vaid kaotada. Kehtna poolt vaadates on Rapla oluline keskus, midagi pole teha. Nii on olnud läbi aja. Aga ka väikevalla keskustel on oma tähtsus. Järvakandi on küll ühe küla keskus, ega ta väljapoole mingit teenust ei paku. Ümberkaudsed Kehtna valla külad on ju suhteliselt tühjad. Käru vallas, kus enamik inimesi ongi koondunud Käru asulasse, on keskuse osatähtsus ikkagi väga suur. Kas Rapla osatähtsus ajas suureneb või väheneb või kaob üldse? Ma ei usu, et ta kaob, ta on teede ristumiskohal. Ilmselt need tegurid mõjutavad väga palju keskuse toimimist. Raplal on kindlasti oma potentsiaal olemas, tulevikuks ka.

Karu: Tooksin analoogse näite alguses räägituga: Märjamaa laadal kuulsin ühe kaupleja kommentaari, et Märjamaa on küll viimane kolgas, kuhu tulla. Raplaga ei anna võrreldagi. Kaubaks olid kasutatud riided. Kas see on hea, kui niisugune äri ei lähe või näitab see midagi muud, on mõtisklemise teema. Veel ühinemise eelsel ajal väitlesin gümnaasiumiõpilastega, kas Märjamaa on maakonna keskus. Pärast väitluse lõppu lükati mulle inimese kehale joonistatud maakonnakaart ette, Märjamaa oli sattunud naba kohale.
30 aastat Märjamaal elanud inimesena ütlen, et tavalise inimese jaoks on keskus see, kus ta saab oma igapäevased esmavajadused toimetatud. Oma osa on ka ajaloolistel põhjustel. Märjamaa on olnud nõukogude ajal rajoonikeskus, eelmise vabariigi ajal oli koguni teine maakond. Need aspektid on siiamaani edasi kandunud. Taasiseseisvumise ajal lõi korraks isegi lõkkele liikumine, et lähme Läänemaa alla tagasi.
Mina arvan, et see roll, mis oli rajoonikeskustel nõukogude ajal, on vähenenud ja eks selle järgi inimesed teevadki oma järeldused, mida nad peavad oma keskuseks. Ilvi näidetele on raske vastu vaielda. Kindlasti on Rapla keskus, aga kindlasti mitte igaühele. Võib-olla polegi nii tähtis, kas ta on keskus. Tähtis on ta inimestele, kes siin elavad ja toimetavad. Iga koht väärib keskuse nime, mis inimestele on tähtis.

Hiis: Mis see keskus üldse on? See peaks olema koht, kuhu tahaks minna. St et keskus peaks olema külalislahke, mitte oma külastajalt seetõttu kümme nahka koorima. Kui Rapla on tõesti maakonnas ainus linn, siis Käru jaoks on Türi palju lähemal. Lõpuks on aeg see, mis ainukesena loeb. Raplasse on poole suurem vahemaa kui Türile.

Inge Põlma, Tõnis Tõnisson / foto: Juulija Rüsse
Loe pikemalt 18. mai Raplamaa Sõnumitest