Uue elu sünd on imeline sündmus. Sünnitus ise võib aga olla naise jaoks uskumatult raske katsumus. Seetõttu on oluline, et temaga oleks sel hetkel ja selle hetkeni viival ootusajal lisaks hoolitsevale perekonnaliikmele ka professionaalne ämmaemand, keda naine saab usaldada ja kelle toele loota.
Estel Laagus, Rapla erapolikliiniku Praxis ämmaemand, on just selline ämmaemand. Selle tõenduseks pälvis naine sel aastal rahva ämmaemanda tiitli, mis tähendab, et Estelit on interneti vahendusel emad kõikidest Eesti ämmaemandatest kõige enam kiitnud.
Teadis juba põhikoolis
Me kohtume Esteliga tema töö juures ja võtame istet vaikses ruumis. Ehkki me ei ole kunagi varem rohkem suhelnud kui vaid mõned viisakused vahetanud, on mul temaga mugav ja muretu ühes ruumis viibida ja hakkan juba vaikselt mõistma, miks ta võis rahva ämmaemanda tiitli ja hulgaliselt emade südameid võita.
Kui ma Esteli käest uurin, kuidas ta üldse sellise elukutse valikuni jõudis, vastab ta kiiresti ja konkreetselt: „Ma teadsin juba põhikoolis, et tahan ämmaemandaks saada.“ Miks üks põhikooli tüdruk just sellisest vastutusrikkast ametist unistas, ei oska Estel praegu isegi põhjendada. „Ma ilmselt ei teadnudki täpselt, mida see amet endast kujutab,“ nendib ta.
Saatus andis Esteli unistusele oma tõuke, kui Esteli ema jäi lapseootele ning tema rasedus kulges algusest peale komplikatsioonidega, mistõttu pidi ta palju käima arsti ja ämmaemanda vastuvõtul ning viibima sünnituseelses osakonnas. Tänu sellele sai Estel kõrvalt jälgida ja õppida täpsemalt, mida üks ämmaemand teeb ja milline on tema roll lapseootusajal.
Sellest ajast Esteli soov kinnistus. Koguni niivõrd, et muidu gümnaasiumi välistanud tüdruk otsustas siiski gümnaasiumiõppe läbida. Sellegipoolest ei mõelnud tollal teismeeas Estel veel liiga pikalt ette ega pööranud koolitööle eriti palju tähelepanu. Alles üheteistkümnenda klassi lõpus, kui tuli teha esimene eksamivalik, turgatas tüdrukul mõte, et võib-olla läheb tal keemiaeksami tulemust vaja ämmaemandaks õppima kandideerides. Kui selgus, et see ongi nii, üllatas seni keemiakauge õpilane Estel kõiki, sealhulgas ka iseennast, ja sooritas 11. klassis keemia riigieksami.
Aga isegi vaatamata sellisele ponnistusele oli Esteli perekond tema karjäärivalikus veidike kahtlev. „Isa pani mind mõtlema minu eriala keerulistele külgedele, millele tuleb tegelikult mõelda enne, kui otsustad ämmaemandaks saada.” Esteli isa nägi teda hoopis raamatupidajana töötamas. „Ma isegi kandideerisin Tallinna majanduskooli raamatupidaja erialale,“ ütleb Estel naerdes. Kuna aga ämmaemandaks kandideerimise kolm vooru, mis hõlmasid gümnaasiumiastme tulemusi ja kohta eksamisoorituste põhjal koostatud nimekirjas, eesti keele testi ja vestlust, olid juba läbi tehtud, tulemusedki teada ning Estel tervishoiu kõrgkooli vastu võetud, oli ka edasiõppimise otsus kindel. Tänaseks on Esteli kõige suuremad toetajad tema pere ja elukaaslane. „Saan aru, et isa on minu üle uhke ja mõistab, et see oli ainuõige valik.”
Elu tõi muutuse
Ämmaemandaks õppides saavad kõik tulevased ämmaemandad ka õe kutsetunnistuse, mis tähendab, et nad võivad lisaks ämmaemandale ka õena haiglas töötada.
Kõrgkooli neljandal kursusel läkski Estel Tallinna Lastehaigla anesteesia- ja intensiivraviosakonda tööle. Intensiivraviosakonna õe töö tähendas ööpäevapikkuseid vahetusi ja pingelisi päevi erinevas vanuses raskelt haigete laste heaolu eest hoolitsedes. Esteli sõnul oli töö küll raske, aga tasuv.
„Ööpäev on pikk aeg. Mõnikord oli nii hea, kui näed tulemust. Et su töö ja vaev on ennast ära tasunud ja lapsel on juba parem,“ ütleb ta. Aeg-ajalt oli ka vastupidi – tuled pärast vabu päevi tagasi ja kõik on jälle natuke halvemaks läinud.
Stina Andok / foto: Alice Võsu
Loe pikemalt 1. juuni Raplamaa Sõnumitest
