Mai lõpul oli Rapla kultuurikeskuse Valgre toas huvitav koosviibimine.
Tõlkija Ly Seppel-Ehin rääkis oma kogemustest ja tähelepanekutest seoses kultuuri ja kommetega muhameedlikus Aserbaidžaanis ja Turkmeenias.
Kohal oli väike ring inimesi. Tegelikult võinuks olla rohkem, kuivõrd islami kultuuriruum ei ole Eestiski enam lihtsalt orientaalne muinasjutt, vaid tegelikkus.
Kohalviibijad olid otsustanud: Raplas võiks olla rohkem erinevaid kultuuriüritusi. See oli esimene sellelaadne õhtu, esimene pääsuke, kenasti ette valmistatud. Sügisel on oodata uut kultuuriteemalist õhtut ning võib-olla siis juba ka laiemat eelteavitust.
Ly Seppel-Ehin jutustas oma teest, mis viis teda, eesti filoloogia üliõpilast, orientalistikaringi Tartu Ülikoolis. Kümnete keelte tundja Pent Nurmekund õpetas seal ka türgi keelt. Kel huvi jätkus, sai edasi õppida Aserbaidžaani Riiklikus Ülikoolis üliõpilaste vahetuse korras.
Oma tookordse soovi sõnastas Ly nõnda: “Tahan Eestit näha kõrvalt, tahan saada kirjanduse, sealhulgas luule tõlkijaks.” Teda oli juba võlunud Nazõm Hikmeti luule. See keerulise saatusega luuletaja on juba mitukümmend aastat Türgis suure au sees.
Kui noor inimene sõnastab oma soovi ja hakkab selle poole püüdlema, ei aima ta veel, et sihile jõudes avaneb täiesti keeruline pilt, hoopis laiem, erinevam oodatust. Pent Nurmekund oskas õpetada türgi keele aluseid, kuid ta ei osanud öelda, kuidas kahe kultuuri kombestikud kokku või vastu kõlavad.
Kohapeal tuli nii mõndagi selgeks õppida katse-eksituse meetodil.
Aserbaidžaani ülikooli läksid esimestena kaks eestlast
Peale Ly Seppel-Ehini õppis seal veel geograaf Ott Kurs, kes tänaseks on samuti paljude inimgeograafia ja filoloogia piiril kulgevate teadusartiklite ja raamatute autor.
Neile tehti kohe algul selgeks, et omavahel suhelda võivad vastassoost inimesed selles maailma osas väga limiteeritult. Mitte, et pärast loenguid saad ülikoolis kella all kokku ja lähed kohvikusse juttu rääkima.
Juune Holvandus
Loe pikemalt 8. juuni Raplamaa Sõnumitest
