Rapla hooldekeskus asub endisest hotellist-võõrastemajast ümber kohandatud hoones ning ei vasta ammu enam valla vajadustele. Lisaks sellele, et napib hoolduskohti, ei saa ruumipuudusel osutada teisi sotsiaalhoolekandeteenuseid (nt päevakeskus), mida seaduse järgi kohalik omavalitsus osutama peaks. Uut hooldekeskust planeeritakse Alu teele, haigla vahetusse naabrusse.
Hooldekeskuse rajamine on aga osutunud ligi poole kallimaks, kui algul oli eelarvestrateegiasse kavandatud, mis ühe osa volikogu liikmete arvates seab ohtu teised vajalikud investeeringud vallas. Seetõttu on mõned ettevõtjad-volikogu liikmed asunud teisi veenma vajaduses kaasata hooldekodu ehitusse erainvestor, ehkki see tähendaks tulevikus ilmselt kallimat teenust (kõrgemat kohamaksumust jne). Teise alternatiivina on pakutud, et hooldekeskus ehitatakse vaid siis, kui õnnestub mõnest fondist raha saada.
Vestlusringis osalesid Rapla valla sotsiaalnõunik Inna Tamm, volikogu liikmed Jüri Võigemast (Keskerakond), Erlend Tammenurm (IRL), Alar Mutli (Vallakodanike Liit), Harri Õunapuu (Reformierakond).
Mis seisus on Rapla hooldekeskuse ehitus praegu?
Mutli: See on täna selles seisus, et sotsiaalvaldkonna inimeste poolt on majasisene töö tehtud ja minu arust päris hästi. Oleme saanud väga hea kontseptsiooni majale – päevakeskuse ja hooldekodu sidumine on väga positiivne sümbioos. Täna on kokku leppimata rahastuses, on veel vaidlusi, on erinevaid variante.
Tamm: Me vajame juba mõnda aega kvaliteedihüpet sotsiaalteenuste osas. Ilma materiaaltehnilise baasita me seda mitte kuidagi ei saa. Õnneks eelmises volikogu koosseisus öeldi välja, et sotsiaalvaldkond peab ka hakkama saama tähelepanu ja vahendeid.
Oleme vaadanud erinevaid hooldekeskusi Eestis ja Soomes, rääkinud eri valdkonna inimestega, mis peab olema ühes uues nüüdisaegses sotsiaalteenuseid pakkuvas keskuses, ja see on koondatud ühte dokumenti, mis vastab ka sotsiaalvaldkonna arengukavale. Vaadates elanikkonna vananemist ja seda, mida ühiskond meilt ootab, on uut keskust väga vaja. Rapla elanikule eelkõige.
Võigemast: Kogu sotsiaalvaldkonda puudutavat situatsiooni kirjeldasime sotsiaalhoolekande ja tervishoiu arengukavas. On vaja koondada hoolekanne, haigla ja perearstikeskus. See annab võimaluse kolme teema sünergiliseks lahendamiseks. Teine pool on see, et viimase 15 aasta jooksul on Rapla vallas suudetud hästi võimsalt ära lahendada hariduse, spordi-, keskkonna-, isegi teedeinvesteeringud, aga sotsiaalhoolekande valdkond on rea lõpus. Nüüd on aeg käes selle teema juurde tulla, nii et ma ei näe tagasipöördumise võimalust.
Tammenurm: Oleme hooldekeskuse teemaga tegelenud üle nelja aasta. Eelmise volikogu ajal oli investeeringute kavas sees, et hakkame Kuusiku tee hooldekodu laiendama. Suhteliselt suur vastuseis oli siis, et miks hakkame nii utoopilist asja planeerima kui uus hooldekeskus, kui raha üldse pole. Mul on väga hea meel, et jäime kindlaks sellele, et ei hakka seda miljonit Kuusiku teele kulutama, vaid teeme kõik selleks, et rajada uus hooldekeskus. Täna ei vaidlusta volikogu, et uus hooldekeskus tuleb, vaidlustatakse, millisel moel seda finantseerida.
Olen seisukohal, et Rapla vald peab selle valmis ehitama, esialgu omavahenditest, kui muid vahendeid ei saa. Meil on vaja täita lubadused, mille oleme rahvale andnud. Raplasse tuleb uus hooldekeskus, mis vastab kõigile tänapäeva nõuetele. Siin ei tohiks kahtlust olla, see on hädavajalik.
Õunapuu: Olen teinud päris põhjalikult tööd sellega, milline see hooldekeskus võiks olla. Punkti pani Soomes käik, kus nägime seda, mille poole püüelda. Kui vaadata vallavalitsuses tehtud tööd, siis sealt saadu on maksimaalselt ära kasutatud. Ainukesena riigis tuleb meile dementsete osakond, mida praegu ei ole ühegi hooldekeskuse juures Eestis. Parim on praegu Viljandis. Meil on see lahendatud nii, nagu Soomes oli.
Ma ei osanud ette näha, et võime sattuda finantseerimise probleemi ette. Algusest peale oli selge, et see läheb kalliks. Mind üllatas, kui tõstatati, et meil ei ole raha. Mulle ei ole siiamaani selge, mis selle taga on. Kui keegi kuskil ütleb, et raha ei ole, meie laenuvõimekus on kehv, siis ma ei saa sellest aru. Rapla vallas ei ole ükski Euroopa rahadega või valitsuselt saadud rahadega projekt jäänud omafinantseeringuta. Meie finantsjuht on planeerinud eelarvestrateegias omaosaluse jäägi selliselt, et kui me raha peaks saama, on omafinantseering tagatud. Tõenäosus, et saame mingi osa sellest 14 miljonist eurorahast, mis Eesti saab, on üle poole, tänaseks isegi 80-90%. Kas just 2,5 miljonit või vähem, seda ei tea.
Alar on ette heitnud, et laual on üksainuke variant. No kuulge, Tiit Tammsaar tõi arutelule Lõuna-Eesti investori ja hooldekeskuste ehitaja [Vambola] Sipelga. Ma ei olnud nende kohtumiste juures, aga käidi vaatamas, mis ta teinud on. Kõigile sai selgeks, et pärast maksame kinni selle kasumi, mida erakapital tahab saada. Päevakeskus on niikuinii meile kahjumiga.
Inge Põlma, Tõnis Tõnisson
Loe pikemalt 22. juuni Raplamaa Sõnumitest
