Milleks lõhkuda seda, mis hästi toimib!? Või kui just peab liituma, siis Türiga. Või Raplaga. Või hoopis Kehtnaga. Nõnda leiavad Käru valla inimesed.
Viimase rahvaloenduse andmeil elab Käru valla edelanurgas, metsade taga asuvas väikeses Kullimaa külas 17 inimest. Meil esmaspäeva pärastlõunal kedagi neist kohata ei õnnestu, et küsida, kellega nemad soovivad liituda või kas üldse. Nägusate talumajade juures võtavad meid vastu suured, ilmselt maja valvama jäetud koerad. Ühele avame autoukse, et ta saaks meid üle nuusutada. Selle peale hüppab ülisõbralik lontu saba ja keelega vehkides autosse. Tema siis tahaks ilmselt Raplasse…
Pigem Raplasse
Kullimaast mõni kilomeeter põhjas asuvas Jõeküla külas elab rahvast rohkem ja nõnda leiame ka neid, kellega jutule saame. Jõe-Uuetoa talu perenaine Kate-Riine Suviste on Käru vallas ja Jõekülas elanud viis aastat. Tuli sinna Pärnust. Praegu on ta kolme väikese lapsega kodune, mees on Eesti maaperedele tänapäeval nii tüüpiliselt välismaal tööl.
„Pigem Raplaga,” vastab Kate-Riine küsimusele, millise vallaga peaks Käru liituma. „Arstil käime Raplas ja poes. Raplas on kõik asjad olemas.” Ta lisab, et lastega tuleb niikuinii sageli arstile hoopis Tallinnasse sõita, sest Rapla EMO-st saadetakse sinna kohe edasi.
Aga Kate-Riine lisab veel, et tahab lapsed Raplasse ka kooli panna, kui aeg sinnamaani jõuab. Ka siis, kui neid tuleb ise sinna autoga viia. „Las harjuvad kohe suure kooliga, ükskord tuleb seda niikuinii teha,” ütleb noor kolme lapse ema. Kärus on põhikool olemas, aga kui seal on vaid mõni laps klassis, läheb lastel pärast raskeks ümber harjuda, usub Kate-Riine.
Muidu on aga Kate-Riine maaeluga Käru vallas väga rahul. „Ise olen korteris kasvanud, aga ei kujutanud ettegi, et lapsed peaksid korteris kasvama,” ütleb ta.
Pigem Türile
“Mina olen sellest ajast, kui oli Türi rajoon,” ütleb proua, kes oma nime lehte ei soovi. Käru külanõukogu jäi siis Türi rajooni. „Ajalooliselt oleme Järvamaa all olnud, suhtleme Türiga,” jätkab ta. „Perearst saadab Paidesse. Raplasse sattume nii harva, vahel mitu kuud ei käi.”
Aga kui Käru vald jääks üldse iseseisvaks?
„See oleks ideaalne!” löövad proual silmad särama. „Mulle üldse ei meeldi see reform. Arvan, et see on üks läbimõtlemata raharaiskamine. Milleks neid kolosse kokku ajada!?”
Siis aga, maaelule mõeldes, muutub proua nukramaks. „Vaadake, kui vähe meid on siia maale alles jäänud!” ohkab ta. Temagi perest käivad noored mehed välismaal tööl, kuigi ei tahaks. „Nad ei taha seal töötada, aga noor ei saa siin korterit, kui lihtne tööinimene,” tõdeb naine.
Ta lisab, et nemad, pensionärid, raha vähesuse üle ei virise, saavad hakkama, kuigi tegelikult tahaks ju ka vahel kuskil rohkem käia ja sõita. Aga isegi arstile sõit võtab pensionist liiga suure tüki.
„Kõige parem on omaette toimiv vald,” teatab Hälliste-Aadu talu peremees Valdo Kattel kindlalt, kui küsida Käru valla võimaliku tuleviku kohta.
„Parem, kui jääb puutumata,” toetab teda abikaasa Aleksandra. „Valda, mis toimib, ei pea liitma. Kes ei saa hakkama, selle puhul ma ei ütle midagi.”
Valdo lisab, et neil on väga tugev vallavanem. Aleksandra täiendab, et on üldse tore vallavalitsus.
„Ükskõik kellega liitume, ikka oleme ääremaa, keskused on kaugel. Ma ei saa aru, miks nad tahavad ühe toimiva asja ära lõhkuda?” küsib Valdo. Teda ei ahvatle ka raha, mida liituvatele valdadele lubatakse. „See on ühekordne,” heidab ta käega. „Mida suurem pott, seda lahjem lake.”
Vivika Veski / foto: Alice Võsu
Loe pikemalt 6. juuli Raplamaa Sõnumitest
