Kui paindlikud vรตi muutlikud peaksid olema EV seadused? Kas praeguste seaduste alusel on vรตimalik muuta Eesti elu paremaks? Kui palju peab igaรผks seadusi tundma? Milline on รตiguse roll riigijuhtimisel? Kรผsimustele palus RS vastata รผhel tuntumal ja mitmekรผlgsemate kogemustega juristil Allar Jรตksil.
Allar Jรตks (51) on lรตpetanud Kullamaa keskkooli ja Tartu รlikooli รตigusteaduskonna.Tรถรถtanud Lรครคne maakohtus kohtuniku ja kohtu esimehena, Tallinna ringkonnakohtu kohtunikuna, oli ka Eesti Kohtunike รhingu esimees. Aastatel 2001-2008 รตiguskantsler.
Seejรคrel tรถรถtanud รRO mandaadiga eksperdina 8 riigis, nรตustanud valitsusi demokraatia pidurite eemaldamisel ja inimรตiguste kaitsega tegelevate institutsioonide รผlesehitamisel. Tรถรถtab advokaadibรผroos Sorainen.
Selle aasta 23. mail teatas soovist kandideerida EV presidendi ametisse pรคrast seda, kui 14 tuntud รผhiskonnategelast olid teinud avaliku pรถรถrdumise tema toetuseks.
Kas seaduste rohkus ja nende tihe muutmine, mida rahvas on praktikas nรคinud, ei ole mรคrk usaldamatusest riigi ja kodaniku vahel?
Usalduseta on nรตrk nii riik kuiย ka perekond. Mรตlemas on vaja usaldust vรตita ja hoida. Kui eestimaalased usuvad demokraatiasse, siis on nad valmis seda ka kaitsma.
Riigivรตimul peab olema kodaniku usaldus, aga kas riik peab รผldse usaldama ja kas ta saab usaldada oma kodanikku?
รhest kรผljest on riik ju usaldamatuse kehand, mis loodud sisemise korra ja vรคlise kaitse tagamiseks. Inimesed ei ole vรตimelised elama riigi poolt kehtestatud reegliteta ja nende tรคitmise tagamiseks loodud sunnimehhanismita. Riigi sekkumiseta sรถรถksid eestimaalased end paksuks, jooksid surnuks ja varastaks riigi paljaks. Selline riik reguleeriks รตiguslikult kรตike, mis vรตimalik.
Mulle meeldiks vastupidine lรคhenemine. Unistan heade inimeste riigist, kus seaduste tegemise lรคhtepunkt ei ole see, et inimesed on rumalad ja kaabakad. Riigist, kus naeratavat inimest nรคhes ei arvata, et ju tal รตnnestus riiki tรผssata.
Seaduste tegemine peaks olema kompromiss nende kahe vastandliku lรคhenemise vahel.
Vรคga sageli ikkagi tehakse seadustes parandusi ja paranduste parandusi. Millal on seaduse muutmine pรตhjendatud?
Seaduste muutmist vรตiks vรตrrelda nรคiteks ravi vajadusega. Kui ma lรคhen halva enesetunde pรคrast perearsti juurde, siis ei tahaks, et esimese asjana saadetaks mind operatsioonile. Kรตigepealt teeb arst kindlaks, mis mul viga on ja siis mรครคrab ravi. Mitte vastupidi. Eesti รตigusloome on tihti vรตrreldav olukorraga, kus pรตlvevalu puhul on esimeseks vahendiks amputeerimine. Tehtud- mรตeldud, nagu รถeldakse! Sellepรคrast muudetakse meil igal aastalย enamik Eestis kehtivast ligi neljasajast seadusest.
Seaduse muutmine vรตiks olla รตigustatud ainult siis, kui vastupidisel juhul oleks inimeste รตiguste kaitse ohus. Seadusega ei saa korvata kasvatuse ja heade kommete puudumist.
Tooge, palun, mรตni nรคide.
Nรคiteks โvihakรตneโ kriminaliseerimine. Kehtiv karistusseadustik nรคeb ette karistuse tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud รผles vihkamisele, vรคgivallale vรตi diskrimineerimisele. See on piisav. Vastupidisel juhul vรตime jรตuda tulemuseni, kus igasugune kriitiline vรตi hรคiriv arvamus, sh valitsuse reljeefne kritiseerimine vรตib kaasa tuua karistuse.
Ka meie pรตhiseaduse kohta on รถeldud, et ta on ajale jalgu jรครคnud. Millistel puhkudel vรตiks pรตhiseaduse kui tรผviteksti muutmise ette vรตtta, vaadates juristi pilguga?
Pรตhiseaduse tervisele annab hinnangu tema toimimine. Pรตhiseadust peaks muutma juhul, kui ta on toonud kaasa pรตhiseadusliku kriisi, kus riigi toimimine on hรคiritud. Kas teie arust on selliseid juhtumeid olnud pรคrast iseseisvuse taaskehtestamist?
24. aasta jooksul pole olnud รผhtki juhust, kus pรตhiseadus on takistanud riigi toimimist. Ei maksa ka unustada, et pรตhiseadus ei ole retseptiraamat, kust leiab vastuseid igale kรผsimusele. Alustekstina tuleb pรตhiseadust tรตlgendada ajas avatult.
Meie parlamendis, kus tรถรถ juriidiliste tekstidega ongi pรตhitรถรถ, nรคib olevat inimesi, kes sinna tรถรถle tulles ei tunne seadusi piisavalt, ei oska tekstiga tรถรถtada, ei oska รผldse teksti luua.
Riigikogu on lรคbilรตige Eesti รผhiskonnast. See oleks ohtlik, kui parlamendis oleks 101 juristi.
Juune Holvandus / foto: Kaupo Kikkas
Loe pikemalt 6. juuli Raplamaa Sรตnumitest
