Siim Jõgis /
Rapla kihelkonnapäeva raames avati Maarja-Magdaleena kirikus endise õpetaja Esra Rahula (1926–2013) mälestusplaat. Pühapäeval, 24. juulil toimunud jumalateenistuse järel õnnistas plaadi sisse piiskop Einar Soone.
Esra Rahula töötas Rapla kirikus õpetajana aastatel 1962–1991. Aastal 1999 nimetati ta Rapla valla aukodanikuks. Praegune kirikuõpetaja Mihkel Kukk ütles mälestusplaadi avamisel, et sellise plaadi paigutamine kiriku seinale oli olnud kaua aega tema unistus.
Plaadile on kirjutatud: “Praost Esra Rahula 1926–2013. Rapla Koguduse õpetaja 1962–1991. Konsistooriumi assessor 1978–1987”. Rahula mälestusplaadi avamist kiriku seinal võib pidada üheks kihelkonnapäeva tipphetkeks. Aset leidis see vahetult pärast pühapäevast jumalateenistust. Õnnistussõnad lausus plaadi juures piiskop Einar Soone, kes ise on leeris käinud Raplas. Pärit on ta Sikeldi külast. Lisaks temale kogunesid õnnistamise hetkeks plaadi ümber ka teised jumalateenistusest osa võtnud inimesed, teiste seas ka Esra Rahula lähedased. Kohal oli tema poeg Tõnu Rahula koos abikaasaga.
Kogu tseremoonia võttis aega ehk viis minutit, kuid oli erakordselt sümboolse tähendusega. Rapla kiriku põhjapoolne sein sai tänu sellele väärika täienduse. Sealsamas seinal seisavad ka teiste siinsete kirikuõpetajate mälestusplaadid. Üksteise kõrval on meenutatud Carl Eduard Malmi, Joosep Liivi ja Evald Saagi.
Rapla kihelkonnapäevade tähistamine sai tegelikult alguse juba reedel, madli- ehk Maarja-Magdaleena päeval. Pühapäeval tehti kirikupäevaga algust ringkäiguga Rapla surnuaias, järgnes jumalateenistus kirikus ning vestlusring pastoraadis teemal “25 aastat taasiseseisvumisest, kas vabadus millestki või millekski?”. Seal kõnelesid endine keskkonnaminister ja praegune Inimõiguste instituudi juhataja Vootele Hansen ning piiskop Einar Soone.
Militaarset hõngu
Päev sai alguse Rapla surnuaia väravas kell kümme hommikul. Ringkäigud surnuaias on iga-aastane kihelkonnapäevade tava. See on ilus viis meenutada Rapla kalmistule maetud inimesi ja nende saavutusi. Teisest küljest on see ka põnev kuulamine kõigile, kes tunnevad huvi ajaloo vastu. Ringkäigule oli kaasa tulnud 27 inimest. Kaunis traditsioon on ka see, et kõikidele külastatud kalmudele asetatakse kihelkonnapäeva puhul küünal.
Õpetaja Mihkel Kukk alustas ringkäiku lühikese ülevaatega Rapla kalmistu ajaloost. Praegusesse asukohta Laadamäel asutati surnuaed 1780. aastal. Maa selle jaoks annetas Alu mõisnik. Varem oli kombeks surnuid matta kirikuaeda. Kukk ütles, et täpselt ei ole võimalik kindlaks teha, kui palju inimesi on surnuaiale maetud, kuid hinnanguliselt võib see number olla 60 000. Aja jooksul on Rapla surnuaeda laiendatud mitu korda ning kohati on vanadele haudadele ka peale maetud.
Pikemalt loe 27.07 Raplamaa Sõnumitest
Foto: Siim Solman
