Juuru vallavolikogu otsustas 24. augustil toimunud erakorralisel istungil pöörduda riigikohtu poole taotlusega tunnistada kehtetuks Riigikogus 7. juunil vastu võetud haldusreformi seadus.
Selleks käiguks andis aluse advokaadibüroo HansaLaw koostatud õiguslik analüüs, mille kohaselt riivab plaanitav haldusterritoriaalne reform kolme seadust. Need on Eesti põhiseadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta.
Juuru vallavolikogu esimees Sirje Endre ütles, et probleem on valdade sundliitmises. “Keegi ei ole teinud arvutusi, miks on 5000 elanikuga kohalik omavalitsus parem kui näiteks 1500 elanikuga,” ütles ta. 2016. aasta alguse seisuga elas Juuru vallas 1449 inimest. Taotluse kaugem eesmärk on Endre sõnul see, et Juurul oleks soovi korral võimalus jääda haldusreformi käigus iseseisvaks vallaks. Riigikohtusse pöördumisega loodetakse saavutada olukord, kus volikogul on võimalus soovi korral teiste piirkondadega mitte liituda ning jääda praegustesse piiridesse.
Nii Sirje Endre kui ka vallavanem Margus Jaanson tõdesid, et 1. juulil kehtima hakanud seadus lõpetab omavalitsemise põhiseaduslikus tähenduses. Juuru vallavolikogus on üheksa liiget, kellest kaheksa olid riigikohtusse pöördumise poolt. Üks volikogu liige oli sellele vastu.
Samal istungil otsustas Juuru volikogu vastata eitavalt Rapla valla ettepanekule alustada liitumisläbirääkimisi. Selle otsuse poolt oli üheksast volikogu liikmest kaheksa. Üks liige jäi erapooletuks.
Siim Jõgis
