Hiljuti lõppesid Muinas-Eesti parlamendiks peetud Raikküla kärajate esmamainimise 800. aastapäeva tähistamiseks korraldatud sündmused. Kogu programm oli mitmekesine, sisaldas 10 üritust kuuel päeval ja põhines täielikult kaasalööjate enda initsiatiivil.
Kuna üritused olid korraldajate nägu ja sündmused jagunesid erinevatele aegadele, võib kokkuvõttes toimunuga igati rahule jääda. Nii käramiste päev kui ka konverents andis palju mõtteainet, kuidas oma ajalugu tõlgendada ja mida meie riigis üheskoos paremaks teha.
Raikküla kärajate eesmärk oli ka käramiste formaadi taaselustamine ja sellele tänapäevase sisu andmine.
Kuivõrd Paides toimub iga-aastane Arvamusfestival, polnud kindlasti ülesandeks seda väiksemal kujul kopeerida. 800 aastat tagasi tuldi siia kokku ikkagi teistel eesmärkidel, ilmselt vaieldi, sõlmiti kokkuleppeid ja võeti vastu erinevaid piirkonna arenguid mõjutavaid otsuseid. Seega ei saanud käramised selgi korral jääda pelgalt mõttevahetuste kohaks, vaid pidid olema avalikkuse jaoks oluliste probleemide lahendamise kohaks.
Mõisapere kärajad
Kogu üritustesarja avalöögiks sai muinsuskaitseameti poolt ellu kutsutud sündmus „Mõisapere kärajad“ 22. aprillil, kuhu kutsuti kõik Raikküla mõisasüdame ja selle ümbruse kinnistute omanikud. Eesmärk oli leida kõiki osapooli rahuldavad lahendused mõisakompleksi läbiva transiitliikluse korraldamiseks turvalisel viisil. Kohal olid vastandlike seisukohtade esindajad Raikküla vallast ja muinsuskaitseametist. Koos liiklusohutuse eksperdiga vaadati sündmuskohad üle, analüüsiti lahendusi ja lepiti kokku, et vaja on ehitada uus ja turvaline teelõik mõisasüdamest välja, kuna praegune tee ei vasta liiklusohutuse nõuetele ega tegeliku liiklusmahu vajadustele.
Tegemist on aktuaalse probleemiga, mille põhjused ulatuvad kaugemasse nõukogude aega.
Ivo Lambing, Raikküla mõisa peremees / foto: erakogu
Loe pikemalt 7. septembri Raplamaa Sõnumitest
