Kuidas hüvitatakse miljööväärtuse kadu? Mil moel korvatakse põllumeestele ümbersõit? Need ja veel mõned küsimused jäid Rail Balticu Harju maakonnaplaneeringu Saku arutelul vastuseta.
Küll aga lubas maa-ameti kinnisvara haldamise osakonna juhataja Merje Krinal, et nad mõtlevad sellele, mida teha maadega, mida raudteetrass ei läbi, kuid mis kaotavad trassi tõttu turuväärtust. „Kuna küsimus on tõusetunud, mõtleme teema peale,” kinnitas Krinal.
Rail Balticu alla jäävate maade omandamine oli üks teema, mida projekti vedajad Harjumaa koosolekutel augusti lõpus ja septembri algul tutvustasid. Maade omandamist hakkab läbi viima maa-amet, kes oli valmis teinud ka sellekohase video. Sealt selgub, et maaomaniku jaoks on neli võimalust: maa vabatahtlik müük, vahetamine, ümberkruntimine ja sundvõõrandamine. Maade omandamine Harju- ja Raplamaal algab 2017. aasta lõpupoole.
Krinal selgitas, et maa omandatakse hetke turuhinnaga. Hindamisel arvestatakse ka detailplaneeringuid ja potentsiaali, näiteks äripotentsiaali. Võõrandamisega seotud kulud kannab riik.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare lisas: „Teame, et praegu käivad ringi ülesostjad, kes ütlevad, et müüge maa ruttu maha, pärast tuleb riik ja te ei saa midagi. Sellistele provokatsioonidele palun mitte alluda. Riik ei kavatse kellelgi nahka üle kõrvade tõmmata.”
Vivika Veski
Loe pikemalt 7. septembri Raplamaa Sõnumitest