Sellel aastal on Raplamaal registreeritud 16 liiklusõnnetust, milles on viga saanud 22 inimest. Kolm inimest on jätnud liikluses elu. Neid numbreid vaadates pole põhjust rõõmustada. Iga juhtumi taga on oma traagiline lugu, lähedaste valu ja kannatused.
Eelmisel nädalal kaotas Rapla linnas elu eakas naine, kes ei veendunud enne ristmiku ületamist selle ohutuses ja sõitis rattaga ette peateel liikuvale sõiduautole. Arstid ei suutnud naise elu kahjuks päästa.
Päev varem sõitis Raplas 52-aastane mees ülekäigurajal otsa sõiduteel liikuvale autole. Mehe sõnul ei saanud ta pidama, sest ratta pidurid olid katki. Need on märgid, et jalgratturite ohutusvarustusele ja sõiduvahendite korrasolule tuleb pöörata suuremat tähelepanu.
Vaatamata pikaajalisele ennetustööle ohutu liiklemise ja turvavarustuse olulisuse rõhutamisel, peetakse turvavahendite kasutamist endiselt ebamugavaks ning silmariivavaks. Rääkides näiteks kiivri kandmisest, olete ilmselt isegi kuulnud põhjendusi, et kiiver on nõme, soeng läheb sassi, ma olen juba nii vana, et kiivrit kanda jne. See kõik võib nii olla, kuid ennekõike on kiiver see, mis võib päästa õnnetuses inimese elu või aitab ära hoida tõsisemad vigastused. Kergliikleja on liikluses haavatavam pool ja seepärast tuleks olla tähelepanelik ning kindlasti kasutada kõiki vahendeid enda kaitsmiseks.
Möödunud kolmapäeval, 7. septembril hindas politsei Raplamaa koolide juures jalgrataste seisukorda ja turvavarustuse kasutamist. Olukord paraneb iga aastaga, kuid see võiks olla jõudsam. Kiivrita lapsi on vähe, aga neid, kellel puudub jalgratturi juhiluba ja kelle jalgratas ei vasta nõuetele, on jätkuvalt palju. Kõige rohkem paneb muretsema lapsevanemate hoolimatus. Näiteks jõudsid kooli juurde ema ja laps, kelle rattad olid korrast ära. Ema tunnistas politseinikele, et on puudustest teadlik, kuid ei suutnud põhjendada, miks ta seda eirab.
Oli ka neid, kellele on varem märkus tehtud, kuid puudused olid endiselt kõrvaldamata. Kuna eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu vigadele ja neid nõustada, siis karistust ei järgnenud. Meie jaoks on tähtis see, et inimesed mõistaksid ja mõtleksid oma turvalisuse peale rohkem.
Meenutades eelmise nädala traagilist õnnetust, kutsun ma kõiki üles senisest rohkem kasutama turvavarustust, olema liikluses tähelepanelikud ja hoolivad. Õnnetus ei hüüa tulles, kuid tark liikleja õpib aja jooksul ohte märkama ja suudab neid ennetada. Kõik algab meist endist!
Väljavõtteid selle aasta liiklusõnnetuste statistikast:
4. mail ronis 14-aastane poiss Juuru vallas liikumist alustanud bussi taha ja hüppas sellelt hoopealt maha. Õnneks pääses ta suuremate vigastusteta, kuid tegemist oli äärmiselt ohtliku teoga.
15. mail jooksis 5-aastane poiss Juuru vallas haagise tagant ootamatult maanteele ja sai löögi mööduvalt sõidukilt. Poiss hukkus.
7. juunil kaldus 17-aastase tütarlapse juhitud sõiduauto Vigala vallas vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku veokiga. Täna teame, et õnnetuse hetkel oli neiu joobes ja tal puudus juhtimisõigus. Tüdruk hukkus sündmuskohal.
12. juulil astus 14-aastane noormees Märjamaa vallas ootamatult seisvate sõidukite vahelt sõiduteele. Sõiduautojuht ei suutnud otsasõitu vältida ja noormees sai tõsiselt vigastada.
7. septembril ületas 52-aastane mees Rapla linnas jalgrattaga ülekäigurada. Kuna manööver oli mööduva sõidukijuhi jaoks ootamatu ja ratturi sõiduvahendi pidurid ei olnud töökorras, sõitis jalgrattur sõidukile otsa. Õnnetuses inimesed vigastusi ei saanud.
8. septembril ei veendunud 80-aastane naine Rapla linnas jalgrattaga ristmikku ületades selle ohutuses ja põrkas kokku peateel liikuva sõiduautoga. Arstid kahjuks naise elu päästa ei suutnud.
Paraku on päris palju jalg- ja mootorrattaga kukkumisi, autoga teelt väljasõite, millest politseid ei teavitata või mis kvalifitseeruvad n-ö kindlustusjuhtumiteks. Tegelikult väärivad ka need tähelepanu ja järelduste tegemist.
Turvalist liiklemist meile kõigile!
Janno Ruus, Rapla politseijaoskonna juht
