Üks eelmise nädala uudiseid, mis jooksis mitmest kanalist läbi, oli Eesti Posti sõnum järjekordsest ajakirjandusväljaannete kojukandehinna tõusust. Selle kontekstis räägiti veel ka laupäevase kande võimalikust ärajäämisest.
AS-i Postimees Grupp lehti välja andva Eesti Meedia juhatuse esimees Sven Nuutmann on uudist kommenteerides Postimehele öelnud, et ilmselt ei saa Eesti Post seda avalikult tunnistada, kuid tegelikult surub riik neile peale kokkuhoidu, et pigistada ettevõttelt välja veel suuremaid dividende. Sellest ka jutud laupäevase kande ärajätmisest.
Eesti Post on vastu vaielnud, et otsesõnu ei ole keegi kande lõpetamisega ähvardanud, aga ei lükka samas tagasi, et jutuks on teema siiski olnud. Ka sel aastal lehtede liiduga hinnaläbirääkimisi alustades on Eesti Posti esindaja öelnud, et perioodika kandepäevade säilimine 6 päeval nädalas on asjaolu, mis kandevõrgu tööd oluliselt ümber korraldada ei võimalda, ja on lisanud, et kui koos väljaandjatega leitakse võimalusi tänaste perioodika kandenõuete leevendamiseks, ollakse kindlasti valmis hinnatõusu korrigeerima.
Kui kokkulepet ei tule, tõuseb lehtede lugejani viimise teenuse hind 6,8%. Väidetavalt vastab see järgmisel aastal perioodika kandeteenuse omahinna suurenemisele. Eesti Post ütleb, et ollakse jõudnud olukorda, kus efektiivsuse otsimisel on võimalused end ammendanud, ja viitab, et järgmisel aastal tõuseb hind tõenäoliselt juba kuni 15%.
Nüüd peaks küsima, kust võtavad väljaandjad vahendid hinnatõusu katmiseks. Lehtedel on ainult kaks allikat, kust kulude katteks raha saada. Esimeseks on lehtede müügi ja tellimisega teenitavad vahendid, teiseks on reklaamipinna müügist laekuv raha, kusjuures tuleb silmas pidada, et ajalehtede reklaamikäibed on laias laastus jäänud masuaegse languse tasemele. Siit lähtudes on kõik väljaandjad tunnistanud, et ainuke võimalus on pöörduda lehe tarbija poole ettepanekuga kannatada sel aastal 6,8-protsendiline hinnatõus ära.
Seda, mis aasta pärast saada võiks, ei oska täna keegi täpselt prognoosida. Lehtede liidu nõukogus on kõneks olnud ettepanek alustada riigiga läbirääkimisi maapiirkondade kojukande dotatsiooni tõstmise asjus, aga on kaalutud uurida Rootsi Gotlandi saare kogemust, kus ajalehtede ühisprojektina on jagatud kõigile majapidamistele kätte tahvelarvutid, mille vahendusel loevad elanikud digilehti.
Raplamaa Sõnumid / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 21. septembri Raplamaa Sõnumitest
