Kohila vald pakub endiselt Rail Balticu planeerijaile oma abi, et selgitada välja, kui palju elanikke raudtee ehitusele tegelikult ette jääb. Planeerijad on abi seni tagasi lükanud.
„Urge bensiinijaamast paremat kätt jääb maja, kus on katus sisse kukkunud. See maja loetakse korralikuks elukohaks ja võrdsustatakse sellega, kus näiteks elab kuueliikmeline perekond. See ei ole õige asjale lähenemine, õiglane kindlasti mitte,” ütles Kohila vallavanem Heiki Hepner Rail Balticu planeeringu avalikul arutelul Kohila gümnaasiumis, pälvides saalilt aplausi.
Trassivariante võrreldes võttis konsultatsioonifirma Hendrikson & Ko ühe olulise kriteeriumina arvesse hooneid, mis trassi ette jäävad – mida vähem majapidamisi likvideerida tuleb, seda parem. Kohila vallajuhtide hinnangul tuleks aga lisaks hoonete kvantitatiivsele väärtusele ehk üldarvule võtta arvesse ka nende kvalitatiivset väärtust ehk seda, kas tegu on elamiskõlbliku või -kõlbmatu hoonega, suvila või elamuga.
Kohila vallavalitsus esitas vastuvõetud planeeringu avalikustamise perioodil sel suvel ka sellekohase ettepaneku. Kohila gümnaasiumi saalis neljapäeval peetud koosolekul luges maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Ülo Peets ette kõik saabunud ettepanekud ja seisukohad, mille maavanem nende suhtes võttis. Rapla maavanemat Tõnis Blanki ennast Kohilas polnud.
Hoonete väärtuse arvessevõtmise ettepanekule vastas maavanem, et tulenevalt isikuandmete kaitse põhimõtetest ei väljasta statistikaamet andmeid, mille järgi saaks hinnata hoonete igapäevast kasutatavust, seega on määratlemisel arvestatud kõigi hoonetega.
„Kui statistikaamet pole valmis andma, siis Kohila vald oleks. Maavanem poeb statistikaameti taha peitu,” ütles Hepner.
Vivika Veski
Loe pikemalt 28. septembri Raplamaa Sõnumitest
