Olemasoleva raudteevõrgu kiiruste tõstmist eelistab ligi kaks korda enam Eesti inimesi kui läbi Pärnu kulgevat Rail Balticut, selgus kodanikuühenduse tellitud arvamusuuringust.
Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust (ARB) eilsel pressikonverentsil Tallinna keskraamatukogus tutvustas statistik ja rahvastikuteadlane professor Ene-Margit Tiit Tartust videokõne kaudu avaliku arvamuse uuringut selle kohta, millist raudteed sooviksid Eesti elanikud. Uuringu tegi uuringufirma Socio ja selle tellis ARB.
Uuringu põhiküsimus oli: „Juhul kui samade kuludega Eesti riigieelarvele oleks võimalik teostada üks kahest alternatiivsest projektist – Eesti olemasoleva raudteevõrgu kiiruste tõstmine või uus Tallinn-Pärnu-Riia raudtee Rail Baltic –, missugust varianti peaksite otstarbekamaks?”
Variandi A ehk Eesti olemasoleva raudteevõrgu kiiruse tõstmise puhul uuendatakse raudteevõrk Tallinna-Narva ja Tallinna-Valga suunal 200-kilomeetrise tunnikiiruseni ja ülejäänu 120-kilomeetrise tunnikiiruseni aastaks 2025. Sõiduajad Narvast, Valgast ja Pärnust Tallinnasse jääksid pooleteise tunni piiresse, Riiga jõuaks kolme tunniga. ARB tähistas selle variandi märksõnaga „Estlinn”, kuna kohalejõudmise aeg Eesti piires on võrreldav suurlinna ühest servast teise jõudmisega, põhjendas ARB-i liige, ettevõtja Priit Humal.
Variandi B ehk Pärnu kaudu kulgeva Rail Balticu puhul säiliks olemasoleval raudteevõrgul praegune kiirus.
Vivika Veski / foto: Vivika Veski
Loe pikemalt 12. oktoobri Raplamaa Sõnumitest
