Olen sündinud Kädva külas ja käinud seal koolis esimesed neli aastat ja praegu oman seal esivanemate kinnistut. Samuti olen näinud ühendamisi, kus iga ühendamisega on küla ikka rohkem muutunud ääremaaks. Seega on mul nii otsene side maksumaksjana kui ka emotsionaalne side selle kohaga.
Olen varem andnud oma väikese panuse endise koolimaja taastamiseks, millest on saanud nüüd küla kaunis seltsimaja. Seetõttu on mul kodanikuna ja juristina nii moraalne kui ka juriidiline õigus ja ka kohustus oma arvamuse avaldamiseks Kädva küla arvamise kohta Türi valla koosseisu.
Haldusreformi loogika seisneb selles, et ühinemisel kuulatakse ja arvestatakse nii valla elanike kui ka vallas asuva kinnisvara omanike arvamust ja ühinemise otsustamine ei saa olla ainult ametnike tahtmise järgi tegutsemine.
Olen läbi lugenud 29. septembril Käru vallavolikogu poolt avalikuks arutamiseks välja töötatud Türi vallaga ühinemise lepingu eelnõu ning julgen kindlalt väita, et ma ei saanud sellest järeldada ühtegi olulist mõtet, mis tooks kaasa Kädva-Sonni külale paremad tingimused kui siiani on olnud. Küll aga järeldasin ohtu veelgi suuremaks ääremaastumiseks.
Kuna teadaolevalt viib Käru vald 2. novembril läbi salajase hääletuse ja hääletajate nimekirja ei kanta neid isikuid, kes omavad külas kinnisvara, siis avaldan oma arvamuse ajakirjanduse vahendusel. Ka need isikud, kes omavad külas vara, vajavad avalikke teenuseid ja maksavad maamaksu, mis laekub valla eelarvesse.
Seetõttu on mure küla arengu pärast igati põhjendatud. Kuna ma tean, et vallas tehakse lobitööd selleks, et Kädva inimeste soovi mitteühinemise kohta Türi vallaga muuta, pean ma välja ütlema, et mina ei poolda ühinemist Türi vallaga, vaid Kehtna vallaga.
Mul on selleks vähemalt viis inimlikku põhjendust ja hulk küsimusi, miks ma ei soovi Kädva ühendamist Türi vallaga. Tean, et nende seisukohtadega nõustuvad veel nii mõnedki elanikud ja kinnisvara omanikud.
Uno Feldschmidt,Vanaveski kinnistu omanik
Loe pikemalt 19. oktoobri Raplamaa Sõnumitest
