Novembri lõpus kontrollisime Juuru Eduard Vilde kooli õpilaste seas helkuri kandmist. Kuigi tundub, et helkuri tähtsusest on nõrkemiseni räägitud juba aastaid ja selle olulisus võiks olla iseenesest mõistetav, oli meile avanenud pilt vastupidine.
Julgelt üle poole lastest oli kodust hommikupimeduses kooliteele pääsenud ilma helkiva elupäästjata.
Kui sõbralikud politseinikud uurisid, kuhu helkur on jäänud, jäid vastustest enim kõlama fraasid „Pole helkurit olnudki“ ja „Niikuinii midagi ei juhtu“. Tõesti, oht ei varitse meid silmnähtavalt ja õnnetus ei hüüa tulles. Tark oskab halvimast hoiduda ilma ise viga saamata. Lapsed, nende hoiakud ja tegevus on teatavasti kodu peegel. Kui „külma kõhuga“ liiklusohutusse suhtuvad lapsevanemad ise eeskuju helkuri tähtsustamisel ei näita ja selle olemasolu pärast ei muretse, ongi meil selline reaalsus.
Igal aastal jätab Eesti teedel oma elu keskmiselt 60 inimest. Novembri seisuga on sellel aastal liikluses hukkunud juba 68 inimest. Liiklusõnnetusi on hetkel registreeritud 1116, mis teeb keskmiselt kolm liiklusõnnetust päevast. Tavalised plekimõlkimised, kus isikud omavahel kokkuleppele saavad ja politsei abi ei vajata, siin ei kajastu. Neist 249 liiklusõnnetuses on viga saanud jalakäijad. See statistika pole veel lõplik, sest keeruliste tee- ja ilmastikuolude poolest tuttav detsember alles kestab.
Jalakäija osaleb liikluses samamoodi nagu autojuht. Pole mõeldav, et autojuht ei kasuta sõiduki tulesid, et näha ja olla nähtav. Ka jalakäija peab mõtlema sellele, kuidas olla nähtav. Helkur on lihtsaim ja odavaim vahend, et jalakäija oleks liikluses nähtav. Tuleb mõista, et kokkupõrkel sõidukiga saab kõige rohkem viga alati jalakäija, mistõttu peaks olema iga jalakäija huvides see, et ta teeb kõik endast oleneva õnnetusse sattumise vältimiseks.
Head lapsevanemad, teie laste heaolu ja tervise esimesed kaitsjad olete teie. Lapsed ei oska kõiki ohte ise adekvaatselt hinnata, mistõttu on väga oluline, et helkuri tähtsusest on koduseinte vahel räägitud. Sellega kinnistate teadmise, et see, mida räägib õpetaja koolis või politseinik tänaval, ei ole seadusepügala tagaajamine, vaid lapse ohutuse huvides. Palun vaadake, kas teie lapsel on kooli minnes olemas helkur ja võimalus seda kasutada. See on oluline!
Järgnevalt veidi turvavöödest ja nende kasutamisest. Turvavöö kasutamine on võrdselt oluline nii autos, bussis kui ka veoautos. Kui turvavöö on sõidukis olemas, tuleb seda kasutada. Kui tol hommikul kooli juures helkureid kontrollisime, sõitis hoovi buss, mis tõi lapsi kooli. Ajal, kui bussijuht veel manöövrit sooritas, olid kärsitumad juba bussis püsti ja ootasid väljumist. Tuletasin lastele ja bussijuhile meelde, et kuni buss liigub, peaksid kõik istuma oma kohtadel ja olema kinnitatud turvavööga. Sellega välistame selle, et äkkpidurduse tagajärjel keegi kukkudes viga saab. Sellest, et koolibussides ei kasutata turvavöösid, olid murelikud inimesed meile juba varem teada andnud. Nädal hiljem ei olnud selles bussis ikkagi lastel turvavööd kinnitatud. Bussijuht ei suuda jälgida kõikide laste turvavöö kasutamist, mistõttu peab aitama lastele selgeks teha selle, miks turvavöö kasutamine on oluline. Loomulikult tuleks bussijuhilgi aidata seda lastele meelde tuletada.
Aasta alguses jagas Lääne prefektuur avalikkusega videot bussiõnnetusest Pärnumaal, kus teelt välja sõitnud bussis ei saanud keegi viga. Kõik reisijad olid kinnitatud turvavöödega. Turvavöö on sarnaselt helkuriga elementaarne ja lihtne vahend enda kaitsmiseks. Head juhid ja lapsevanemad, leidke aega selleks, et lastele turvavöö kasutamisest rääkida ja selgitada, mis võib suure tõenäosusega juhtuda, kui turvavöö on jäänud kinnitamata.
Soovin kõigile omalt poolt rahulikku ja turvalist jõuluaega!
Raido Galjaev, piirkonna politseinik
